Jokk

JOKK (ka jokk või j.o.k.k.) on tänapäevane eestikeelne lühend fraasist "juriidiliselt on kõik korrektne", mida kasutatakse sellise käitumise, tehingu või otsuse kohta, mis on teostatud küll seaduslikult ja/või mida võidakse seadustega õigustada, ent mille vastavus õiglusele, kodanike au- või õiglustundele on küsitav. Varem tähendas 'jokk', et asi on läbi, otsas või valmis. Samuti tähendas jokk alkoholi mõju all viibimise seisundit.

Toimimine JOKK skeemi järgi lähtub õigusaktide tõlgendamisest grammatilise meetodiga. Rein Lang: "Iga jurist aga teab, et seaduse tähenduse täielikuks mõistmiseks ei piisa ainult ühest tõlgendusmeetodist. Põhiseadus ise ütleb samuti, et lähtuda ei tule mitte üksnes selle sättest, vaid ka mõttest."

Lühendit kasutas kirjasõnas esimest korda 28. märtsil 2006 majanduslehe Äripäev tollane arvamustoimetaja Mati Feldmann ajalehe juhtkirjas.

Feldmann meenutas lühendi saamislugu nii: "Mõtlesin, millega juhtkirja lõpetada. Meenus, et koolimatemaatikas lõppes mingi väite tõestamine tavaliselt lühendiga m.o.t.t. ehk mida oligi tarvis tõestada. Kavatsesin juba lõppu m.o.t.t. panna, kui esitähed j.o.k.k. torkasid silma. Tundus omamoodi tabav, sest argikeeles kasutatakse jokki tähenduses läbi, otsas, valmis. Negatiivses mõttes. Aga tehingud, mida poliitikud ja ärimehed õigustasid, olidki tavaarusaama järgi taunimist väärt, aga kinni polnud otseselt kusagilt hakata."

Veebruaris 2010 leidis endine õiguskantsler Allar Jõks, et JOKK-i kõrvale tuleks tuua veel üks väljend, "MOKK ehk moraalselt on kõik korras." Jõks arvas, et JOKK ja MOKK peavad omavahel alati koos olema, sest kui moraal lahutada seadusetekstist, jääb järele ainult paljas seadusepügal.

Välislingid

• Äripäeva juhtkiri "'Juriidiliselt on kõik korrektne' - asjaga j.o.k.k."