James Peace

Allikas: Vikipeedia

Kenneth James Peace (sündinud 28. septembril 1963 Paisleys (gaeli keeles Pàislig)) on šoti helilooja, kontsertpianist ja visuaalkunstnik.

James Peace oma kodus Wiesbadenis

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

James Peace sündis 1963. aastal Šotimaal (gaeli keeles Alba) Paisley linnas.[1][2] Suurema osa lapsepõlvest veetis ta Šotimaa lääneosas asuvas mereäärses kuurordis nimega Helensburgh (gaeli keeles Baile Eilidh).[1][3] Tema perekonda kuulus palju kunstnikke (nt John McGhie) ning ta on ka suguluses 20. sajandi esimeses pooles tegutsenud populaarse tantsumuusika helilooja Felix Burnsiga. Peace alustas klaveriõpinguid kaheksa-aastaselt ning tema esimene avalik esinemine toimus neljateistkümneaastaselt, mil ta esitas Scott Joplini muusikat. Aasta hiljem sai ta Dumbartoni (gaeli keeles Dùn Breatainn) Püha Andrease kiriku organistiks ja kuueteistkümneaastaselt võeti ta kõigi aegade noorima täiskoormusega õpilasena vastu Šoti Kuninglikku Muusika- ja Teatriakadeemiasse (praeguse nimega Šotimaa Kuninglik Konservatoorium [gaeli keeles Conservatoire Rìoghail na h-Alba]). 1983. aastal lõpetas ta Glasgow’ Ülikooli (gaeli keeles Oilthigh Glaschu), kus omandas bakalaureusekraadi klaveriõppe erialal.[4][5] Järgmisel aastal sai ta pärast RSAMD orkestriga Mendelssohni 1. klaverikontserdi mängimist interpreedi diplomi.[1] Pärast kooli lõpetamist oli ta pianistina väga nõutud ja elas aastatel 1988–1991 Edinburghis (gaeli keeles Dùn Èideann).[1][3]

1991–2009 elas James Peace Saksamaal Bad Nauheimis.[6][7][8] Alates 1998. aastast tegeles ta tangomuusikaga ning andis oma tangožanrist inspireeritud klaveriteostest välja CD „Tango escocés“ (Šoti tango).[8][9] 2002. aastal sai ta Victoria muusika- ja teatrikolledži (inglise keeles Victoria College of Music and Drama) teaduriks.[3][8] Samal aastal käis ta septembris ja oktoobris soolokontsertreisil Põhja-Saksamaal ja novembris Kaug-Idas.[10] Tema „Tango XVII“ esmaettekanne toimus Hongkongis.[8][11][12] Ta pälvis Tōkyōs rahvusvahelise klaveriduo ühingu mälestusmedali (I klass).[1][3][5][8][13]

Järgnevatel aastatel esines ta peamiselt Euroopas. Ta on esitanud oma tangosid järgmistes pealinnades: Amsterdamis, Ateenas,[14] Berliinis,[15]Brüsselis, Helsingis,[16] Lissabonis,[17] Londonis, Madridis,[18] Oslos,[19] Reykjavíkis[20] ja Viinis.[21]

James Peace - Idüllid Op.4b

2005. aastal pälvis ta Pariisi rahvusvahelise Lutèce’i akadeemia kuldmedali ja 2008.[1][3] aastal sai temast tunnustuseks tangode eest Londoni muusikakolledži (inglise keeles London College of Music) teadur.[1]

Pärast lühikest aega Edinburghis[3] naasis ta 2010. aasta veebruaris Saksamaale Wiesbadenisse.[1][2] See tõi uusi loomingulisi impulsse ja ta asus tegelema filmikunstiga. Tema teoste hulka kuulub ka dokumentaalfilm „James Peace Wiesbadenis“.[22][23]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. preemia, Agnes Millari nimeline noodilugemise konkurss (inglise keeles The Agnes Millar Prize for sight-reading), Glasgow, 1993[4]
  • 1. preemia, Dunbartonshire’i E. I. S.-i klaverisaatekonkurss (inglise keeles The Dunbartonshire E.I.S. Prize for piano accompaniment). Glasgow, 1994[4]
Tango XVIII - James Peace (James Peace, klaver)
Tango Milonga op. 26

Peamised teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Kosk“ op 3 flöödile ja klaverile
  • „Idüllid“ op 4 soolo inglissarvele
  • „Aubade“ op 9 inglissarvele ja keelpillidele
  • „Lento Lacrimoso“ op 10 tšellole ja klaverile
  • „Unustatud lehed“ op 12 tšellole ja orkestrile
  • Oboesonaat op 16 oboele ja klaverile
  • „Ballaad” op 18 sümfooniaorkestrile
  • „Pidulik marss nr 1“ op 19 orelile ja orkestrile
  • „Pidulik marss nr 2“ op 23 orkestrile
  • „Sügiskuld“ op 25 klarnetile ja keelpillikvartetile[24]
  • „Igavene laul“ op 32 sopranile ja orkestrile[1]
  • „Gruusiale“ (gruusia keeles საქართველოსთვის) op 38 koorile ja orkestrile (sõnad kirjutasid Tamari Chikvaidze, Zurabi Chikvaidze ja James Peace)
  • 24 Tangosid klaverile (soolo)[1][9][22][23]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Birgitta Lampert. „Ilma torkivate helideta“. Wiesbadener Tagblatt (Saksa ajaleht). 10. veebruar 2001
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Julia Anderton. „Tango nagu kibemagus lugu“. Wiesbadener Kurier (Saksa ajaleht). 24. märts 2012
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Sabine Klein. „Minu muusika on selline, nagu ma isegi – väga romantiline“. Frankfurter Rundschau (Saksa ajaleht). 1992, Nr 254, lk 2
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 G. Müller. „Klaveri hing tantsib tangot“. Kulturspiegel Wetterau (Saksa ajaleht). 17. mai 2001, lk 5
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Saksamaa Rahvusraamatukogu James Peace
  6. ↑ James Peace. FRIZZ (Saksa ajakiri). Jaanuar 2012, lk 5
  7. ↑ Manfred Merz. „Virtuoosne ja tundlikult värviküllane romantiline maailm“. Wetterauer Zeitung (Saksa ajaleht). 12. detsember 2012, lk 19
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 James Peace. The Tango Times (USA ajakiri). Talv 2002/03, lk 1,2, 4 ja 5
  9. ↑ 9,0 9,1 Šotimaa Rahvusraamatukogu „Tango escocés“
  10. ↑ La Cadena (Hollandi ajakiri). September 2002, lk 26
  11. ↑ TangoTang, infoleht. Hongkong, 8. oktoober 2002
  12. ↑ James Peace. South China Morning Post (Hongkongi ajaleht). 9. oktoober 2002
  13. ↑ 13,0 13,1 Rahvusvahelise klaveriduo ühingu mälestusmedal (Tōkyō). Auhinna võitjate loetelu, 2002
  14. ↑ Kontsertprogrammi voldik, {Για σένα Αγγελική}. Ateena, 27. oktoober 2016
  15. ↑ Tangodanza (Saksa ajaleht). Number 1/2002 (9)
  16. ↑ Soome kontsertreisi plakat, 2014
  17. ↑ Portugali kontsertreisi plakat, 2016
  18. ↑ Hispaania kontsertreisi plakat „¡Feliz cincuenta cumpleaños, 2013!“
  19. ↑ Listen. no. Konsert James Peace (flygel), Munchi muuseum. Oslo, 14. oktoober 2004
  20. ↑ Rikarður Ö. Pálsson. „Skozir Slaghörputangoár“. Morgunblaðið (mbl) 14. oktoober 2004
  21. ↑ Viini kontsertprogrammi voldik, 23. jaanuar 2005
  22. ↑ 22,0 22,1 Šotimaa Rahvusraamatukogu „K. James Peace Wiesbadenis“
  23. ↑ 23,0 23,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu „K. James Peace Wiesbadenis“
  24. ↑ Schwäbische Post. „Viiuli kõla hõljub orkestri kohal“. 4. juuni 1994

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=James_Peace&oldid=6626718"