Mine sisu juurde

James Bond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on raamatu- ja filmitegelasest; ornitoloogi kohta vaata artiklit James Bond (ornitoloog).
Näitleja Sean Connery (1964) mängis Bondi aastatel 1962–1967,1971 ja 1983 (mitteametlik)

James Bond ehk agent 007 on ilukirjanduslik tegelaskuju, Ühendkuningriigi Tema Kuningliku Kõrguse Secret Intelligence Service'i agent, kelle lõi endine Teise maailmasõja aegne Suurbritannia sõjalaevastiku Admiraliteedi Luureosakonna töötaja ja hilisem kirjanik Ian Fleming 1952. aastal.

Oma esikteose kirjutas Ian Fleming Jamaical oma Goldeneye villas puhkusel viibides. Kirjandustegelase nimevalikul kasutas Fleming, kes oli ka ise huvitatud linnuvaatlemisest, Ameerika Ühendriikide päritolu Kariibi mere saarte ja Lääne-India saarestiku lindude eksperdi ja käsiraamatu autori James Bondi nime.

Lisaks Flemingi romaanidele ja lühijuttudele sai Bond populaarseks ka filmisarjas. Trükisõnas jätkuvad Bondi seiklused teiste autorite romaanides.

Algselt ei kirjutanud Fleming Bondi taustast, seda tegi ta alles siis, kui oli näinud esimest Bondi-filmi, ning esimene näitleja, Sean Connery, sobis rolli nagu valatult. Et Connery oli šotlane, sai ka Bond šotlaseks. James Bondi isa Andrew Bond oli pärit Glencoest Šotimaalt ja oli Suurbritannia lennuki- ja relvatootja Vickers-Armstrongs Limitedi esindaja, ema Monique Delacroix-Bond oli pärit Šveitsist Vaud' kantonist. Isa töö tõttu veetis James Bond lapsepõlve välismaal. Tema vanemad hukkusid mägironimisõnnetuses Aigulles Rouges'is Prantsuse Alpides, kui James oli 11-aastane. Kuni nende surmani elas Bond oma vanematega Šotimaal Skyfalli jahilossis, mida ta pärast oma vanemate surma ei külastanud enam kordagi. Bondile arvatavasti Skyfall ei meeldinud, kuna ta jäi stoiliseks, kui loss plahvatuses hävis.

Romaanis "Casino Royale", mille tegevus toimub aastatel 1951–1952, on James Bond 35–40-aastane sõjaveteran. Seega on James Bondi sünniaasta vahemikus 1912–1917. Romaanis on vihjeid tema luuretegevusele juba enne Teist maailmasõda. Hilisemates romaanides (mille tegevus toimub reeglina romaani ilmumisest paar aastat varem), on tema vanuseks öeldud lihtsalt "umbes 35-aastane" ja antud mõista, et maailmasõjas osales ta väga noorelt, kuna olevat armeesse astumiseks 1941. aastal pidanud end vanemaks valetama. Bondi sünniajaks vihjatakse edaspidi novembrit 1924.

"Casino Royale'is" on Bondi kujutatud väga sarmika ja meeldiva, kuid samas julma ja neurootilise, isegi paranoilise mehena, keda painavad mitmed minevikumälestused. Hilisemates romaanides on Bondi tegelaskuju rohkem idealiseeritud.

James Bondi sõjaväeline auaste Briti kuninglikus mereväes on kaptenleitnant. 1946. aastal määratakse ta armeeteenistusest reservi ning ta asub tööle Suurbritannia salateenistusse MI6. 1950. aastal saab ta agenditähise 007 ja loa vajadusel operatsioonide käigus tappa. Erinevalt paljudest teistest salaagentidest kasutab James Bond valenime väga harva ega varja oma isikut.

Ian Flemingi järgi tegutseb agent 007 perioodil 1951–1963. 1962. aastal jääb James Bond kadunuks ja kuulutatakse surnuks, kuid ta ilmub jälle välja Flemingi viimaseks jäänud romaanis "Mees kuldse relvaga", mille tegevus toimub 1963. aastal.

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ian Fleming

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanikangelane James Bond ja filmikangelane James Bond on mitmes mõttes väga erinevad. Romaanides rõhutatakse külma sõja aspekti ning nii tegevus kui ka asjaolud on üpriski realistlikud. Filmides on algusest peale rõhutatud meelelahutuslikkust, välditud päevapoliitilisi ja külma sõja teemasid ning nii tegelaskujud, olukorrad, süžeed kui ka tegevuskohad on tugevasti liialdatud ja koomiksilikud. Filmitegelane James Bond on enamasti ilma minevikuta, füüsiliselt, vaimselt ja seksuaalselt silmapaistvalt võimekas ning suurepärase välimusega mees, kel õnnestub kõik. Tema vanus on enamikus filmides 35–45 aastat, välja arvatud "Octopussy" (1983) ja "007 surma palge ees" (1985), kus ta on ilmselgelt vanem.

James Bondist on tehtud kokku 26 filmi, neist kaks mitteametlikku:[viide?]

  1. "Dr. No" (1962)
  2. "Armastusega Venemaalt" (1963)
  3. "Kuldsõrm" (1964)
  4. "Keravälk" (1965)
  5. "Elad vaid kaks korda" (1967)
  6. "Casino Royale" (1967) (paroodiakomöödia)
  7. "Tema Majesteedi salateenistuses" (1969)
  8. "Teemandid on igavesed" (1971)
  9. "Ela ja lase teistel surra" (1973)
  10. "Mees kuldse relvaga" (1974)
  11. "Spioon, kes mind armastas" (1977)
  12. "Kuurakett" (1979)
  13. "Eriti salajane" (1981)
  14. "Octopussy" (1983)
  15. "Ära iial ütle iial" (1983) (mitteametlik)
  16. "007: Surma palge ees" (1985)
  17. "007 ohutsoonis" (1987)
  18. "007 ja luba tappa" (1989)
  19. "007 ja Kuldsilm" (1995)
  20. "007 ja igavene homne" (1997)
  21. "007 ja liiga kitsas maailm" (1999)
  22. "007 ja surra veel üks päev" (2002)
  23. "Casino Royale" (2006)
  24. "007: Veidi lohutust" (2008)
  25. "Skyfall" (2012)
  26. "007 Spectre" (2015)
  27. "007: Surm peab ootama" (2021)

James Bondi kehastajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Bondi filmides on aastate jooksul James Bondi kehastanud kokku kuus näitlejat:

Enne seda on Bondi kehastanud 1954. aastal telelavastuses "Casino Royale" Barry Nelson ja raadiosaates Bob Holness. 1967. aasta komöödiafilmis "Casino Royale" kehastas Bondi David Niven.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Autod

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatutes eelistas Bond tavaliselt Bentleyd. Esimeses kolmes raamatus (Casino Royale, Ela ja lase teistel surra, Kuurakett) oli tema autoks 1930. aasta Bentley 4½ Litre kabriolett, viimases raamatus ostis ta kaardimängus võidetud raha eest 1953. aasta Bentley Mark VI. Raamatus "Kuldsõrm" võeti Bentley kasutusest maha, ning M osakond pakkus talle kas Jaguar 3.4-Litre sedaani või Aston Martin DB Mark III kupeed. Bond valis Aston Martini. Raamatus "Keravälk" ostis Bond Bentley R-Type Continentali, ning raamatus "Tema Majesteedi Salateenistuses" lisas ta sellele ülelaaduri.

Esimeses filmis "Dr. No" Bondil isiklikku autot ei olnud, ta sõitis Jamaical Sunbeam Alpine Series II kabrioletiga, mis oli aga rendiauto. Filmis "Armastusega Venemaalt" on mõned sekundid näidatud Bondi Bentley 3.5-Litre kabrioletti, millel on toona väga haruldase lisana autotelefon. Sarnaselt raamatuga "Kuldsõrm" asendati ka filmis Bondi Bentley Aston Martiniga - filmis sai Bond endale DB5, mis oli toona Aston Martini uusim mudel. Sama autot kasutas ta ka järgmises filmis "Keravälk", hiljem on see olnud ka filmides "Kuldsilm", "Igavene homne", "Casino Royale" ja "Skyfall". Filmis "Tema majesteedi salateenistuses" oli Bondi autoks 1969. aasta Aston Martin DBS.

Filmis "Spioon, kes mind armastas" sai Bondi uueks autoks Lotus Esprit, millega Bond ka vee all sõitis. Espriti kasutas Bond veelkord filmis "Eriti salajane". Filmis "007 ohutsoonis" kolis Bond tagasi Aston Martinile, autoks V8 Vantage.

1990. aastatel oli MGM sõlminud BMWga kolme filmi lepingu, nii sõitiski Bond "Kuldsilmas" Z3, "Igavene homne" E38 750iL ja "Liiga kitsas maailm"as Z8ga.

Filmis "Surra veel üks päev" hakkas Bond uuesti sõitma Aston Martiniga, seekord oli autoks V12 Vanquish. Filmides "Casino Royale" ja "Veidi lohutust" sõitis Bond DBS'iga. Filmi jaoks "Spectre" valmistas Aston Martin spetsiaalse DB10 erimudeli.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

James Bond andmekogus IMDb (inglise)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=James_Bond&oldid=6720239"