Ernst Stavro Blofeld

Allikas: Vikipeedia

Ernst Stavro Blofeld on fiktiivne tegelane, James Bondi põhiline vaenlane filmides "Elad vaid kaks korda", "Tema majesteedi salateenistuses", "Teemandid on igavesed" ja "007 Spectre". Lisaks esineb ta ka filmides "Armastusega Venemaalt", "Keravälk" ja "Eriti salajane", kuid tema nägu on kaamera vaateväljast väljas. Viimases filmis ei viidata talle otseselt kui Blofeldile, vaid kui ratastoolis vaenlasele.

Ta on kuritegeliku organisatsiooni SPECTRE juht ja asutaja. Teda on kehastanud Anthony Dawson (figuurina), Eric Pohlmann (häälena) (filmides "Armastusega Venemaalt" ja "Keravälk"), Donald Pleasence (filmis "Elad vaid kaks korda"), Telly Savalas (filmis "Tema majesteedi salateenistuses"), Charles Grey (filmis "Teemandid on igavesed"), John Hollis (figuurina) ning Robert Rietty (häälena) (filmis "Eriti salajane") ja ta esineb ka 2015. aasta filmis "007 Spectre", kus teda mängib Christoph Waltz. Ta esineb ka osades Bondi põhjal tehtud videomängudes, kus ta häält on teinud Gideon Emery ja Glenn Wrage.

Tema nimi pärineb inglise spordiajakirjaniku, BBC kriketikommentaator Henry Blofeldi isalt Thomas Robert Calthorpe Blofeldilt, kellega koos James Bondi romaanide autor Ian Fleming õppis Etonis.

Põhiline elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda räägiti Blofeldi eluloost romaanis "Keravälk". Ta sündis 28. mail 1908 (mis on ka Ian Flemingi sünnipäev) Gdynias, mis toona kuulus Saksa keisririigile. Tema isa Ernst George Blofeld oli poolakas, ning ema Maria Stavro Michelopoulos oli kreeka päritolu. Pärast Esimest maailmasõda sai temast Poola kodanik. Ta õppis Varssavi Ülikoolis poliitajalugu ja majandust, ning Varssavi Tehnikaülikoolis inseneeriat ja radioonikat. Päarst seda palgati ta Poola Posti- ja Telegraafiaministeeriumi poolt sidemeheks, ta kasutas oma positsiooni Varssavi börsil väärtpaberitega tehingute tegemiseks.

Nähes ette Teise maailmasõja tulekut, tegi ta salajastest juhtmetest koopiaid ning müüs Natsi-Saksamaale. Enne Saksamaa kallaletungi Poolale hävitas ta kõik tõendid enda olemasolust ja kolis alguses Rootsi, ning seejärel Türki, kus ta töötas Türgi Raadiole ning seadis salaja üles omaenda salajast luureorganisatsiooni. Sõja ajal müüs ta infot mõlemale poolele, kuni Erwin Rommeli kaotuseni, kui ta otsustas toetada liitlasvägesid. Enne SPECTRE loomist kolis ta Lõuna-Ameerikasse.

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Blofeldi eluloost vanemates filmides eriti ei räägita. On teada vaid, et ta on pärit Saksamaalt ja ei poolda ühtegi rahvust, vaid tahab, et maailm kuuletuks SPECTRELE ja on selle jaoks mõelnud välja mitu plaani, millest kõik on rikutud MI6 agent 007 poolt.

Uuemas järeletehtud sarjas (millesse kuuluvad filmid "Casino Royale", "Quantum Of Solace", "Skyfall" ja "Spectre") oli Blofeldi sünninimi Franz Oberhauser ja ta isa adopteeris orvuks jäänud James Bondi, keda isa armastas Franzist rohkem. Kadedusest tappis Franz oma isa ja lavastas oma surma. Pärast seda võttis ta ema nime ja formeeris organisatsiooni SPECTRE ning kontrollis Jamesi elu naiste ja tema juhtumiste poolest, plaanides talle kättemaksu.

SPECTRE juhina[muuda | muuda lähteteksti]

Blofeld on SPECTRE juht ning plaanide finantsiline varustaja ja nende väljamõtleja. Ta värbab SPECTRE-sse eluaegseid kriminaale ja tarku agente, kes on kõik talle ustavad ja kardavad teda. SPECTRE lubadus kliendile kõik ära korraldada on auasi ja see kes seda "koodeksit" murrab saab karistada surmaga.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Blofeldi välimus romaanide ja filmide väitel muutub. Tavaliselt on ta filmides kiilakas, keskmise kehaehitusega ja mingi omapärase detailiga, näiteks filmides "Elad vaid kaks korda" ja "Spectre" läbi parema silma jooksev arm. Kuna tal on filmides erinevad näitlejad, põhjendatakse tema erinevat välimust sellega, et ta käib identiteedi varjamiseks plastilise kirurgia lõikustel. Romaanides oli ta alguses tugeva kehaehitusega, kuid hilisemates romaanides on ta kõhn nõrgema kehaehitusega pikk hallipäine mees. Romaanides on vahetuva välimuse põhjuseks samuti kirurgia.