Jacob van Eyck

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Domtoren, kunagise Utrechti katedraali säilinud torn
Der Fluyten Lust-Hof, 1649. aasta väljaande tiitelleht

Jonkheer Jacob van Eyck (sündinud u 1590, surnud 26. märtsil 1657) oli Hollandi aadlik, kes oli tuntud muusiku ja heliloojana. Ta oli üks tuntumaid 17. sajandi muusikuid Madalmaades, Utrechti Orpheuseks nimetatud[1] kellamängumeister ja -häälestaja, plokkflöödivirtuoos ja plokkföödivariatsioonide autor[2].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Van Eyck sündis pimedana aadliperekonnas väikeses Heusdeni linnas. 1625. aastal lahkus ta kodunt ja asus tööle kariljonimängijana ja organistina Utrechti toomkirikus. 1628. aastal sai temast kariljonispetsialist Utrechtis, kelle teadmiste alusel loodi, häälestati ja seati kariljone kirikutesse üle terve Hollandi. Van Eycki teadmisi akustikast ja kellavalamisest on kiitnud René Descartes, Isaac Beeckman ja teised teadlased. Jacob van Eyck suri Utrechtis.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Jacob van Eyckilt pärineb plokkflöödivariatsioonide kogumik "Der Fluyten Lust-hof" (eesti keelde tõlgitud kui 'Flöödi rõõmuaed'[3]). Teost trükiti korduvalt, see ilmus 1644, 1646, 1649, 1654, and 1656. aastal. "Der Fluyten Lust-hof" sisaldab 144 meloodiat sopranplokkflöödile, igaühele lisatud mitu erineva keerukusastmega variatsiooni. Teoste seas on väike osa vabasid kompositsioone nagu prelüüdid ja fantaasiad, kuid enamik neist olid selle aja Hollandis tuntud viisid, mille hulgas leidus lautolaule, tantsuviise, rahvalaule ja koraaliviise. Viisidele lisatud variatsioonid on kohati vägagi keerukad ja nende veatu mängimine parajaks pähkliks isegi kogenud plokkflöödimängijatele.

"Der Fluyten Lust-hof" on tänaseni jäänud mahukaimaks soolopuhkpillile mõeldud kogumikuks Euroopa muusikaajaloos.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Jacob van Eycki muusikat on interpreteerinud ja varieerinud, samuti improviseerinud Eycki teemadel Neeme Punder oma plaadil "The Flutish Kingdom", koos Peeter Vähiga süntesaatoril ja Aivar Mäe kellade ansambliga[4]

Teosest pärit repertuaariga on Eestis korduvalt esinenud varajase muusika stuudio Cantores Vagantes, teosele oli pühendatud terve nende kontserdikava nimega "Flöödi rõõmuaed"[5], milles vaheldati viise teorbi saatel laulduna ja flöödivariatsioone erinevatel plokkflöötidel[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]