Mine sisu juurde

Jacob van Eyck

Allikas: Vikipeedia
Domtoren, kunagise Utrechti katedraali säilinud torn
Der Fluyten Lust-Hof, 1649. aasta väljaande tiitelleht

Jacob van Eyck (u 159026. märts 1657) oli Hollandi aadlik, muusik ja helilooja. Ta oli üks tuntumaid 17. sajandi muusikuid Madalmaades, Utrechti Orpheuseks nimetatud[1] kellamängumeister ja -häälestaja, plokkflöödivirtuoos ja plokkföödivariatsioonide autor[2]. Jonkheer.

Van Eyck sündis pimedana aadliperekonnas Heusdeni väikelinnas. 1625. aastal lahkus ta kodunt ning töötas kariljonimängija ja organistina Utrechti toomkirikus. 1628. aastal sai temast kariljonispetsialist Utrechtis, kelle teadmiste alusel loodi, häälestati ja seati kariljone üles kirikutes terves Hollandis. Van Eycki teadmisi akustikast ja kellavalamisest on kiitnud René Descartes, Isaac Beeckman ja teised teadlased. Jacob van Eyck suri Utrechtis.

Jacob van Eyckilt pärineb plokkflöödivariatsioonide kogumik "Der Fluyten Lust-hof" (eesti keelde tõlgitud kui 'Flöödi rõõmuaed'[3]). Teosest tehti uustrükk 1644., 1646., 1649., 1654. ja 1656. aastal. "Der Fluyten Lust-hof" sisaldab 144 meloodiat sopranplokkflöödile, igaühele lisatud mitu eri keerukusastmega variatsiooni. Teoste seas on väike osa vabu kompositsioone, nagu prelüüdid ja fantaasiad, kuid enamik neist olid selle aja Hollandis tuntud viisid, mille hulgas leidus lautolaule, tantsuviise, rahvalaule ja koraaliviise. Viisidele lisatud variatsioonid on kohati vägagi keerukad ja nende veatu mängimine paras pähkel isegi kogenud plokkflöödimängijatele.

"Der Fluyten Lust-hof" on tänini jäänud mahukaimaks soolopuhkpillile kirjutatud teoste kogumikuks Euroopa muusikaajaloos.

Jacob van Eycki muusikat on interpreteerinud ja varieerinud, samuti improviseerinud Eycki teemadel Neeme Punder plaadil "The Flutish Kingdom" koos Peeter Vähiga süntesaatoril ja Aivar Mäe.[4]

Teosest pärit repertuaariga on Eestis korduvalt esinenud varajase muusika stuudio Cantores Vagantes, teos oli ka terve nende kontserdikava "Flöödi rõõmuaed"[5], milles vaheldati viise teorbi saatel laulduna ja flöödivariatsioone plokkflöötidel[6], sisuks.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]