Utrechti toomkirik

Esiplaanil torn, tagapool vaade kirikule ristlöövi poolt

Utrechti toomkiriku põhiplaan

Utrechti toomkirik (hollandi keeles Sint-Maartenskathedraal, Dom van Utrecht) oli aastani 1580 Utrechti piiskopkonna toomkirik. Alates 1674. aastast, mil kiriku pikihoone tugeva tormi tõttu sisse varises, koosneb kirik vaid kooriruumist, põikhoonest ja tornist (Domtoren), mis 112 meetri kõrgusena on Madalmaade kõrgeim kirikutorn. Toomkiriku torn on üks Utrechti sümbolitest.^[1]

Kiriku säilinud osa võlvlagi on 32 meetrit kõrge. Kirikupingid asetsevad üksteise suhtes risti, säilinud on hauamälestusmärke ja vitraažaknaid. Skulptuurid kirikus on lõhutud või peadeta – see on jäetud nõnda mälestusena 1566. aasta pildirüüstest, mil kalvinistid väljendasid sel viisil oma raevu katoliku kiriku pillava rikkuse suhtes.

Utrechti toomkiriku juures töötas 17. sajandil organistina ja kariljonimängijana pime kellamänguehitaja ja -häälestaja ning plokkflöödivirtuoos Jacob van Eyck.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Katedraali ehitamist alustati 1254. aastal. Kirik on pühitsetud pühale Martinile ja ehitatud kivist ja tellistest Prantsusmaa gootika vormides. Ehitamine peatati mitmel korral raha puudumise tõttu^[2].

Aastani 1580 oli katedraal katoliiklik, siis Hollandi reformeeritud kiriku pühakoda ja alates 2003. aastast kuulub Hollandi protestantlikule kirikule^[3].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Utrechti toomkiriku torn van Eyckide Genti altari keskpaneelil "Talle kummardamine"
Toomkiriku kujutis altariretaablil ajast 1457.–1467. aasta vahemikus
Pikihoone enne 1665. aastat (Pieter Saenredam)
Kiriku välisvaade enne varingut
Pikihoone varemed. Hermann Saftleveni joonistus u 1674.–1685.
Toomkiriku kooriruum
Purustatud retaabel ühes kabelis