Jaan Saul (Valgamaa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jaan Saul (12. august (31. juuli) 1866 Pringi veski, Pringi mõis, Kuigatsi vald, Tartumaa1. november 1954 Tatarski rajoon, Irkutski oblast)[1] oli Eesti poliitik, Riigikogu liige ja Valga maavalitsuse esimees.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid mölder, veski ja kõrtsi pidaja Paul Saul ning Henriette Undrits.

Ta õppis Soontaga vallakoolis, 1876–1882 Sangaste kihelkonnakoolis ja 1882–1885 Valga kreiskoolis, mille ta lõpetas.

Ta töötas isa talus ning oli 1893–1924 Kuigaste vallas Ädu mõisa (Hädu mõisa) ja Pringi mõisa ning Ädu mõisa osamaade rentnik.

Vabadussõja ajal töötas ta rahvaväe varustuse komisjonides.

Jaan Saul oli I Riigikogu liige 1920–1923. Ta oli Valga maakomitee (Valga maavolikogu) asutajaliige ja I Tartu maavolikogu liige.

29. juulist 1933 kuni 2. oktoobrini 1936 oli ta Valga maavalitsuse esimees, seejärel Valga maavalitsuse sekretäri kohusetäitja, maanõunik ja põllumajanduse osakonna juhataja.

Ta kuulus Põllumeestekogudesse ning oli Kuigatsi põllumeeste kogu asutajaliige ning esimees 1920. aastast.

Ta oli Eesti Põllumeeste Keskseltsi nõukogu liige.

Ta oli 1895. aastast Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige, 1908–1915 selle abiesimees, 1915–1925 esimees, 1925. aastast auliige.

Ta oli Kuigatsi Kaitseliidu üksuse asutajaliige ning Sangaste kirikunõukogu ja juhatuse esimees 1919. aastast. Ta oli Sangaste Laenu-Hoiu Ühisuse asutajaliige ja nõukogu liige 1909–1917. Ta oli Kuigatsi ühispiimatalituse asutajaliige ning nõukogu liige 1909–1917, samuti Kuigatsi karja-kontrollühisuse asutajaliige ning esimees 1924. aastast ja Kuigatsi turbaühisuse asutajaliige ning esimees 1927. aastast.

Aastal 1948 arreteeriti ta NKVD poolt Valgas. Seejärel oli Saul 1950. aastani asumisel Venemaal Novosibirski oblastis ning hiljem kandis karistust Irkutski oblastis.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasaks sai 1893 Vilhelmine Sild.

Ta elas Hädu asunduses.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti avalikud tegelased, lk 295.
  • Segased ärioperatsioonid. Kuigatsi piimaühisus oma endiste juhtidega protsessimas. Kelle kätte jäid rukkimüügi rahad? – Postimees, 21. november 1930, nr 317, lk 5.
  • Jaan Saul 70-aastane. – Postimees, 12. august 1936, nr 215, lk 7.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]