Jaan Roots (metsavend)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaan Roots
Sündinud 17. aprill, 1927
Otsa, Eesti
Surnud 6. juuni, 1952
Ristipalo, Eesti
Sõjaväeline haridus Pikakannu algkool
Petseri Gümnaasium
Võru Gümnaasium

Jaan Roots (17. aprill 19276. juuni 1952) oli Eesti metsavend ja Võrumaa metsavendade salga juht.

Jaan Roots sündis Võrumaal Lasva vallas, Otsa külas pere viimase, viienda lapsena. Teise andmete kohaselt on Rootsi sünniaeg hoopis 1928. aasta. Jaanil oli vennad Anton,(1914), Harri(1917) ja Martin (1920) ning õde Aino (1914). Jaan Rootsi pere elas talus nimega Maristu. Kui Jaan oli kümne-aastane, suri tema isa, ning talupidamise võtsid üle ema ja lapsed. Oma esimese hariduse sai Roots Pikakannu algkoolis. Kuna paljude kandidaatide tõttu ei õnnestunud saada Võru Gümnaasiumi õpilaseks, siis tuli õppida üks aasta Petseri Gümnaasiumis. Sõja ajal 1943. aastal pääses Jaan Võru Gümnaasiumisse.

Kui Punaarmee 1944. aastal jälle Eestisse tungis, püüdis Jaan koos venna Harriga põge­ne­da üle mere välismaale, kuid nad jõudsid mere äärde siis, kui kõik laevad ja paa­did olid läinud, ning üle mere enam ei pääsenud. Tuli pöör­­­du­da tagasi Võrumaale koju ning jääda elama venelaste okupeeritud Eestisse.

1944. aastal jätkas Jaan õpinguid Võru Gümnaasiumis, paljusid selle kooli õpilasi oli kasvatatud isamaaliselt ja nad polnud sellega leppinud, et Eesti on okupeeritud. Hakati salamisi organiseerima vastupanu gruppe. Nen­de gruppide eesmärgiks oli eestluse alleshoidmine noorte hulgas, sidemete loo­mine Eesti metsavendadega ja nende abistamine, samuti relvade ning varustuse muretsemine. Loodi vastupanuorganisatsioon Skautlus. Septemb­ris 1945 lõpetati organisatsiooni tegevus julgeolekukaalutlustel, ning selle asemele loodi kaks uut koolinoorte vastupanugruppi "Põhjala Noored" ja "Noored Partisanid". Jaan Roots oli "Põhjala Noortes" poiste grupi juht.

29. detsembri öösel tuldi Jaani oma korterisse arreteerima, kui tal õnnestus nende käest põgeneda, ning ta liitus kohalike metsavendade grupiga, mille hulgas olid ka tema vennad Martin ja Harri. Septembris 1946 läks Jaan Roots Viljandimaale oma venna Antoni juurde, kes töötas Taevere vallas meierina. Seal hankis ta endale valepassi Matti Mürgi nimele. Jaan arreteeriti eesti Tallinnas 1947. aasta mais.

Jaan Rootsi perekond oli kantud 1949. aasta 25. märtsil väljasaatmisele kuuluvate perekondade nimekirja. Pereliikmed said sellest aga teada, ning kõik peale pereema põgenesid metsa ennast varjama. Kuna nüüd oli metsas kogu Rootside pere, siis tuli ka Jaan Roots Paul Randmaa salgast ära ning koos ehitasid nad omaette punkri. Randmaa salga punker asus vaid paari kilomeetri kaugusel.

Pärast Paul Randmaa langemist tulid kõik allesjäänud metsamehed Jaan Rootsi ümber. Roots moodustas neist uue metsavendade salga ja jätkas võitlust okupantide vastu. Jaan Rootsi metsavendade salgast kujunes Kagu-Eesti üks tuntumaid salku. Tema üheks eesmärgiks oli kahjustada Eestit okupeeriva riigi majandust. Selleks rünnati erinevaid asutusi, näiteks kauplusi või kaubaautosid.

Rootsi salka on nimetatud ka "Orioni" salgaks. Jaan Rootsi salk oli üks viimaseid aktiivselt tegutsevaid metsavendade salku Võrumaal. KGB värbas mitmeid mõrvaragente ja informaatoreid Rootsi salga leidmiseks, kuid esialgu see kõik tulemusi ei andnud. Aastatepikkune partisanisõda oli Rootsi teinud äärmiselt ettevaatli­kuks ja kõiki kahtlustavaks, küll aga kuulus nende salka ka Eesti viimane metsavend August Sabbe, kes hoolitses enamasti varustuse ja söögi eest.

Sügisel 1951 ehitas Rootsi salk endale punkri Taevaskoja lähedale, Suure-Taevaskoja kaljust umbes 400 m lõuna poole. Punker koosnes kahest ruumist. Eesruumis hoiti toiduai­neid, joogivett ja küttepuid ning tagumine ruum oli eluruum. Vesi oli vaa­ti­des, liha ja hakkliha hoiti puupüttides ning võid kastides ja püttides. Varutud oli ka kartulit ja jahu, sest punkris küpsetati leiba. Kõik talveks vajalik muretseti juba sügisel val­mis. Tagumises ruumis oli ahi ja kahekordsed narid kümnele mehele. Korsten torgati välja ainult ahju kütmise ajal, mis toimus tavaliselt öösel. Punkri sissepääsu kattis luuk, millel kas­vas väike kuusk, luugi alt viis redel punkrisse. Talv veedeti punkris ning retkedel ei käidud, et mitte jätta lumele mitte ühtegi jälge. Väljas käidi vajaduse korral ainult lumesaju ja tuisu korral.

Jaan Roots sai teada, et 6. juunil 1952 tuleb suures koguses raha Räpina juurde Ristipallo. See kõik oli aga julgeoleku lõks. Metsavennad sõitsid autoga metsamajandi juurde ja kell 18.00 väljus autost Jaan Roots, ning tahtis avada maja ust. Maja uks oli aga kinni, ning tei­sel korrusel avatud aknast küsinud sõjaväemundris mees, mida teil vaja on ja selle peale oli Roots avanud püstolist tule, kuid kohe kõlanud ka julgeolekulaste lasud. Jaan Roots ja üks metsavend olid kukkunud kohe ukse ette maha, kolmas mees jõudis joosta kontori taha ja saanud seal surma. Kaks auto juures olnud metsavenda jooksid Lämmijärve suunas, et seal kõrkjatesse varjuda. Neid jälitati koertega ja nad said mõlemad tulevahetuses surma. Jaan Rootsil olnud veel eluvaim sees. Kuna tšekistidel oli korraldus Roots elusalt kätte saada, siis saadeti kiiresti auto Räpinasse arsti järele. Ka üks tšekist oli haavatud. Ent kui arst kohale jõudis, oli Jaan Roots juba surnud. Langenud metsavendade surnukehad pan­di autole ja viidi Võru julgeolekuosakonna maja õues olevasse kuuri. Sinna kuuri viidi veel ini­mesi nende isikuid tuvastama. Pole teada, kuhu nad sealt edasi viidi.

Nii lõppes Võrumaa ühe kuulsaima metsavendade salga teekond. August Sabbe pääses ainukesena Ristipalo lahingust, kuna tema oli autojuht. Ta läks Taevaskoja punkri juurde ja ütles, et kõik salga mehed said surma. August hakkas end varjama kodukohas, Paidra küla juures ja ülejäänud jäid sinna samasse Taevaskoja punkrisse.

Jaan Rootsile on avatud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis mälestustahvel koos mitmete teiste Eesti vabaduse eest langenud meeste ja naistega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]