Jüri Kruusvall

Jüri Kruusvall (sündinud 13. detsembril 1947 Raplas^[1]) on eesti sotsioloog ja psühholoog.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1966. aastal Rapla keskkooli^[2] ja 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal. Kaitses 1994. aastal sealsamas doktoritöö teemal "Environmental and social influence on human activity". Tema uurimisvaldkonnad on keskkonnasotsioloogia, keskkonnapsühholoogia ja ühiskonnateooriate kujunemine.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

1970–1975 Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi laborant ja vanemlaborant
1975–1978 Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri vanemlaborant, nooremteadur ja vanemteadur
1978–1980 RPI Eesti Maaehitusprojekt teadusliku uurimise ja perspektiivplaneerimise osakonna peaspetsialist
1980–1988 Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri vanemteadur
1988–1992 Teadus- ja arendusfirma Regio vanemteadur
1992–1994 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli arengu-uuringute laboratooriumi vanemteadur
1994 –2004 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsioloogia õppetooli professor
1997–1998 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli sotsioloogia osakonna juhataja
1998–1999 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan
1999–2004 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli sotsioloogiaosakonna juhataja
2004–2007 Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna vanemteadur
2008–2011 Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadur
Alates 2012 Tallinna Ülikooli lektor

Teadustöid[muuda | muuda lähteteksti]

Niit, T.; Kruusvall, J.; Heidmets, M. (1981). "Environmental psychology in the Soviet Union." Journal of Environmental Psychology, 1 (2): 157−177.
Kruusvall, J.; Niit, T.; Heidmets, M. (1984). "Mass housing and psychological research". Lissner , A. "Perspectives on environment and action: Keynotes given at IAPS 8" (34−39). Berlin: Hochschule der Künste.
Kruusvall, Jüri (1986). "Kui kõrgele ehitada kodu." Horisont, 1−4.
Kruusvall, Jüri (1986). "Kui üleaedsest saab seinatagune." Horisont, lk. 4-7−0.
Kruusvall, J.; Heidmets, M.; Niit, T. (1986). "The sociopsychological studies of residential environment." B.P. Kutyryov . "The sociological studies of the problems of city and dwelling in 1970's and 1980's" (164−170). Novosibirsk: Nauka.
Kruusvall, Jüri (1988). "Mass housing and psychological research in the Soviet Union." D. Canter, M. Krampen, D. Stea. "Environomental Policy, Assessment and Communication" (P. 147−174). Aldershot: Avebury.
Kruusvall, Jüri (1991). "Man and environment under the influence of social forces." Niit, Toomas. "Environment and Social Development: proceedings of the East-West Colloquium in Environmental Psychology: Estonia." May 16-19, 1991 (p. 6−19). Tallinn,: Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Niit, T.; Heidmets, M.; Kruusvall, J. (1994). "Environmental psychology in Estonia." Journal of Russian and East European Psychology, 32 (3): 5−40.
Kruusvall, Jüri (1996). "Der soziale Hintergrund des Lernens in der Schule". Kala, Ulve; Vernik, Ene-Mall. "Isiksus ja õppimine = Personality and learning" (lk. 38−43). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. (Acta Universitatis Scientiarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis. A, Humaniora = Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A, Humaniora; 5).
Loogma, Krista; Ümarik, Meril; Kruusvall, Jüri; Laanpere, Mart (2008). "E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate seas."
Kruusvall, Jüri; Vetik, Raivo; Berry, John, W. (2009). "The Strategies of Inter-Ethnic Adaptation of Estonian Russians." Studies of Transition States and Societies, 1 (1), 3−24.
Rikmann, E.; Nimmerfeldt, G.; Kruusvall, J.; Drozdova, M.; Raudsepp, M.; Helemäe, J.; Lindemann, K.; Hatšaturjan, A.; Vallimäe, T.; Kazjulja, M.; Roosalu, T.; Hallik, K. (2013). "Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring." Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituut.

Ta on koos Ellu Saarega juhtinud sotsioloogia õppekava käivitamist Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

Jüri Kruusvall osales 2001. aastal Eesti sotsiaalteadlaste pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast.^[3] Ta tõdes, et Eesti ühiskonna taasühendamisel ei vajata mitte niivõrd vasakpoolset pööret poliitikas, kuivõrd uut poliitilist kultuuri, mis sisaldaks eetilist vastutust oma otsuste eest ja hoolivust nende suhtes, keda otsused puudutavad.^[4]

Ta oli Uber Estonia tellimusel valminud uurimuse autoreid.^[5]