Järvekülg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Järvekülg on suguvõsa, mis pärineb Viljandimaalt Viljandi kihelkonnast Viljandi vallast.[1] Nimi pandi 19. sajandi nimedepaneku käigus. Vastavalt 1827. aasta vaherevisjoni andmetele on sellise nime saanud tollaste Kärikotoma ja Kärikomärdi talude omavahel suguluses olevad inimesed, kokku 17 inimest. Tollal kandis suguvõsa nimetust Jerweküll, kes on tänapäevaste Järvekülgede esivanemateks.[2] Nimetatud talud asusid praeguse Auksi järve lähedal Tallinn–Viljandi mnt ääres.[3]

Infotelefoni 1182 andmetel on Järvekülgede nimele registreeritud telefoniabonemente lisaks Viljandi maakonnas registreeritutele ka Pärnus, Tallinnas, Tartus, Kärdlas, Sauel ja mujal.[4]

Eestis elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta 11. märtsi seisuga 116 inimest perekonnanimega Järvekülg.[5]

Nimede eestistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ei saa väita, et kõik tänapäevased Järveküljed põlvneksid 19. sajandil perekonnanime saanud Järweküllidest. Onomastika Neti andmetel on neljal korral eestistamise käigus antud uueks perekonnanimeks Järvekülg: 4. veebruaril 1938 Nõmmel perekonnale Likker; 26. juulil 1935 ja 22. märtsil 1938 Pärnus perekonnale Jakobson ning Tallinnas 12. aprillil 1935 perekonnale Friedmann. Viimasel juhul oli sisuliselt tegemist abielueelse perekonnanime tagasi võtmisega.

Tuntuimad Järveküljed[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid Järvekülgedest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Piret Põldmäe (2003). "Ei ole halbdust ilma headuseta: Piret Järvekülje mäletamisi aastatest 1946–1960". Tallinn.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Onomastika Net
  2. "1827. aasta vaherevisjon". Saaga. Vaadatud 11. märts 2018.
  3. Aare Mäemets (1977). "Matk Eesti järvedele". Tallinn: Eesti Raamat.
  4. "Infotelefon 1182".
  5. "Nimede statistika päring". eesti.ee. Vaadatud 11. märts 2018.

Kirjandus ja allikad[muuda | muuda lähteteksti]