Linnamäe hüdroelektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Linnamäe hüdroelektrijaam
Linnamäe hüdroelektrijaam vaadatuna vastaskaldalt
Linnamäe hüdroelektrijaam töötava ülevooluga

Linnamäe hüdroelektrijaam ehk Linnamäe HEJ on hüdroelektrijaam Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jaam asub Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel, umbes 3,5 km Jägala joast allavoolu.

Elektrijaam rajati aastail 1922–1924 ning 1941. aastal hävitas selle Punaarmee. Eesti Energia avas taastatud elektrijaama 2002. aastal. Varem Eesti Energiale ja nüüd Wooluvabrik OÜ-le kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW ja maksimaalne elektrienergia toodang on 7 GWh aastas[1].

Detsembris 2016 tunnistati hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks kui Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide.[2] Hüdroelektrijaama saatus on olnud aastaid küsimuse all, kuna Jägala jõgi on arvatud olulise tähtsusega lõhejõeks ning elektrijaama pais takistab kalade liikumist.

Tehnilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaama võimsus (P) – 1152 kW
  • Netorõhk (H) – 10 m

Turbiinide nimivooluhulk ja nimivõimsus:

  • 1. turbiin 4,0 m3/s – 341 kW
  • 2. turbiin 4,5 m3/s – 384 kW
  • 3. turbiin 5,0 m3/s – 427 kW

Propellerturbiinid, mittereguleeritavade labadega. Reguleerimisulatus – 3 × 33,3%

Tehniline seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal viis Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Läti geoloogiavaldkonna ettevõtte „UNICONE“ SIA ja Riia Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide laboratoorium läbi hüdrosõlme tehnilise olukorra põhjalikumad uuringud seoses Linnamäe kalapääsu projekteerimisega.

2011. a uurimuse tulemusena leiti, et rajatise pikaajalise ekspluatatsioonikindluse tagamiseks on hüdrosõlme konstruktsiooniosade uuendamine või täiendamine möödapääsmatult vajalik. Nende abinõude mitterakendamise korral võib hüdrosõlme betoonkeha käitumine olla ettearvamatu.

1. betoon on piirkonniti väga erinevate tugevusnäitajatega ning külmakindlusega;

2. betooniproovide võtmisel ei satutud kordagi terasarmatuurile. Sellest võib järeldada, et armatuur nendes konstruktsioonides puudub või on väga hõre;

3. vesi tungib läbi betoonseina ja jääb püsima paisu kehas:

4. paisusisene drenaažisüsteem puudub või ei tööta.

Tänaseni ei ole ohutuse tagamiseks vajalikke töid teostatud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrijaam (algul kandis nime Jägala jõe elektrijaam) rajati Jägala jõe alamjooksule umbes 1,5 kilomeetri kaugusele jõe suudmest aastatel 19221924 ning elektrienergia tootmine algas 17. aprillil 1924.

Paisu projekteeris Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal, selle kultuuriväärtus seisneb kõrgetasemelises ja mastaapses insenertehnilises lahenduses. Valminud rajatis tunnistati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.[3]

Teises maailmasõjas 1941. aastal Eestist taganemise ajal hävitasid elektrijaama Punaarmee väeosad.

1979. aastal kasutati elektrijaama varemeid mängufilmi "Stalker" ühe võttepaigana.

Eesti Energia taastatud elektrijaam avati 10. detsembril 2002. Taastamiseks läbi viidud Rohelise Energia kampaania kaudu toetasid Linnamäe HEJ taastamist 345 füüsilist ja juriidilist isikut.[4]

2011. aastal lasi Eesti Energia jaama juures asuva Linnamäe paisjärve tühjaks, et hinnata paisu tehnilist seisukorda ning uurida järve põhjasetteid ja ehitusgeoloogiat enne jaamale kalatrepi rajamist. Selgitamaks järve tühjendamise vastavust firmale väljastatud vee erikasutusloale, mis lubas alandada järvepinda vaid kuni 30 cm päevas, algatas keskkonnainspektsioon kriminaalasja.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]