Itaalia Vennad
| Itaalia Vennad | |
|---|---|
| Fratelli d'Italia | |
| President | Giorgia Meloni (al 2014) |
| Peasekretär | Arianna Meloni (al 2023) |
| Asutamine | 21. detsember 2012 |
| Peakorter | Via della Scrofa 39, Rooma |
| Meediakanal | La Voce del Patriota (ajaleht) |
| Koduleht | fratelli-italia.it |
Itaalia Vennad (itaalia keeles Fratelli d'Italia[a], lühend FdI) on Itaalia rahvuskonservatiivne[1][2] parempopulistlik erakond[3][4][5][6], mis on pärast 2022. aasta Itaalia üldvalimisi riigi suurim erakond.[7][8] Erakonda juhib Giorgia Meloni, Itaalia ametisolev peaminister.[9][10] Vaatlejate hinnangul tähistab FdI Itaalia esimest vabariiklikku valitsust, mida juhib parempoolne partei, ja kõige parempoolsemat valitsust pärast Teist maailmasõda.[11][12][13]
Märkus[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nimetatud Itaalia hümni esimese rea sõnade järgi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Papakostas & Pasamitros 2016, lk 32.
- ↑ Taube, Friedel (30. august 2018). "Women increasingly drawn to right-wing populist parties, study shows". Deutsche Welle. Vaadatud 22. mail 2020.
- ↑ "Berlusconi im Wahlkampf" [Berlusconi in the election campaign]. ZDF (saksa). 1. veebruar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2019. Vaadatud 15. augustil 2022.
- ↑ Rooduijn, Matthijs; van Kessel, Stijn; Froio, Caterina; Pirro, Andrea; de Lange, Sarah; Halikiopoulou, Daphne; Lewis, Paul; Mudde, Cas; Taggart, Paul (8. aprill 2019). "The PopuList: An Overview of Populist, Far Right, Far Left and Eurosceptic Parties in Europe". The PopuList. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2022. Vaadatud 5. oktoobril 2022.
- ↑ Zulianello, Mattia (aprill 2020). "Varieties of Populist Parties and Party Systems in Europe: From State-of-the-Art to the Application of a Novel Classification Scheme to 66 Parties in 33 Countries". Government and Opposition. 55 (2): 327–347. DOI:10.1017/gov.2019.21. S2CID 200013354.
- ↑ Baldini, Gianfranco; Tronconi, Filippo; Angelucci, Davide (10. jaanuar 2023). "Yet Another Populist Party? Understanding the Rise of Brothers of Italy". South European Society and Politics. 27 (3): 385–405. DOI:10.1080/13608746.2022.2159625. ISSN 1360-8746. S2CID 255770470.
- ↑ Winfield, Nicole (26. september 2022). "How a party of neo-fascist roots won big in Italy". AP News. Associated Press. Vaadatud 30. septembril 2022.
- ↑ D'Emilio, Frances; Winfield, Nicole; Zampano, Giada (27. september 2022). "First female premier poised to take helm of Italy government". AP News. Associated Press. Vaadatud 30. septembril 2022.
- ↑ "Far-right Meloni set to become Italy's first woman PM". France 24. Agence France-Presse. 21. oktoober 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2022. Vaadatud 21. oktoobril 2022.
- ↑ Harlan, Chico; Pitrelli, Stefano (21. oktoober 2022). "Meloni sworn in as Italy's first female prime minister". The Washington Post. ISSN 0190-8286. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2022. Vaadatud 22. oktoobril 2022.
- ↑ Leali, Giorgio; Roberts, Hannah (25. september 2022). "Italy on track to elect most right-wing government since Mussolini". Politico. Vaadatud 27. septembril 2022.
- ↑ Braithwaite, Sharon; DiDonato, Valentina; Fox, Kara; Mortensen, Antonia; Nadeau, Barbie Latza; Ruotolo, Nicola (26. september 2022). "Giorgia Meloni claims victory to become Italy's most far-right prime minister since Mussolini". CNN. Vaadatud 26. septembril 2022.
- ↑ "Italy election: Meloni says center-right bloc has 'clear' mandate". Deutsche Welle. 26. september 2022. Vaadatud 26. septembril 2022.
Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]
- Benveniste, Annie; Campani, Giovanna; Lazaridis, Gabriella (2016). The Rise of the Far Right in Europe: Populist Shifts and 'Othering'. Springer. ISBN 978-1-1375-5679-0. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Bosworth, R. J. B. (2021). Mussolini and the Eclipse of Italian Fascism: From Dictatorship to Populism. Yale University Press. ISBN 978-0-3002-5582-9. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Campani, Giovanna; Lazaridis, Gabriella (2016). Understanding the Populist Shift: Othering in a Europe in Crisis. Taylor & Francis. ISBN 978-1-3173-2606-9. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Jones, Kay Bea; Pilat, Stephanie (2020). The Routledge Companion to Italian Fascist Architecture: Reception and Legacy. Routledge. ISBN 978-1-0000-6144-4. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Kuhar, Roman; Paternotte, David (2017). Anti-Gender Campaigns in Europe: Mobilizing against Equality. Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-7866-0001-1. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Mammone, Andrea (2015). Transnational Neofascism in France and Italy. Cambridge University Press. ISBN 978-1-1070-3091-6. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Papakostas, Nikolaos; Pasamitros, Nikolaos (2016). EU: Beyond the Crisis: A Debate on Sustainable Integrationism. Columbia University Press. ISBN 978-3-8382-6848-4. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
- Russell, Eric Louis (2019). The Discursive Ecology of Homophobia: Unravelling Anti-LGBTQ Speech on the European Far Right. Multilingual Matters. ISBN 978-1-7889-2347-7. Vaadatud 5. novembril 2021 – cit. via Google Books.
