Inazio Agirregoikoa

Inazio Agirregoikoa Nõukogude Venemaal, märtsis 1943

Mälestusmärk u. 241 tundmatu Nõukogude sõduri ja lendur Benito Agirre ühishaual Mustvees.

Inazio Agirregoikoa Benito (hispaaniapäraselt Ignacio Aguirregoicoa Benito; vigaselt ka Benito Agirre; 1923, Eibar, Hispaania – 8. või 9. märts 1944, Tallinn või Peipsi järv Lohusuu lähedal) oli Hispaaniast, Baskimaalt pärit lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja hukkus seni täpsustamata asjaoludel lahinguülesande täitmisel Eestis.

Aastatel 1964–2024 oli tema järgi nimetatud Benito Agirre tänav (praegune Silla tänav) Mustvee linnas.

Segadused surma ja matmisega

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal tehti ettepanek anda seni nimetule Mustvee tänavale Benito Agirre nimi 23. aprillil 1964 rajooniajalehes Punalipp ilmunud artiklis "Sa ei ole unustatud, Benito Agirre!" Kirjutise autoriks oli lehes märgitud Mustvee 2. keskkooli õppealajuhataja Igor Anissimov.

Anissimov kirjeldas lahingulendur Agirre hukkumise asjaolusid nii, nagu need olid 1964. aastaks välja selgitatud Mustvee 2. keskkooli "koduloouurijate" töö tulemusel (tsitaat):

• 9. märtsil 1944. a. sai Benito lennuk ägedas õhulahingus vigastada. Lendur maandus jää peale Lohusuu ja Tammispää küla vahel, 600 meetrit kaldast. Lendur hüppas lennukist välja ja suundus järve poole. Kaldal asuvad fašistid avasid tule. Haavatuna suutis Benito minna paar kilomeetrit edasi. Tema teed takistas lai pragu jääs. Vaenlased lähenesid. Tulistanud välja kõik padrunid, jättis Benito viimase kuuli endale. Ta ei saanud ära minna, ei tahtnud ka elusalt vaenlase kätte sattuda. Kaks päeva tiirlesid kümned Nõukogude lennukid Peipsi jää kohal Lohusuu ja Mustvee vahel, jättes hüvasti oma kaaslasega. Lohusuu kalamehed tõid Benito kaldale. Sakslased lubasid ta matta, olles enne kiskunud tal seljast riided, võtnud ära kõik, mida sai.

Nõukogude lennuväe nooremleitnant Agirre teenistuslehele on märgitud, et 9. märtsil 1944 ei naasnud ta lahinguülesande täitmiselt Oudova lennuväebaasi. Mõnede allikate andmetel oli Agirre sunnitud hädamaanduma Peipsi järvele, kuid mitte õhulahingu, vaid Saksa õhutõrjesuurtükkide tule tabamuse tõttu.

Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Agirre osaleda samal päeval toimunud Märtsipommitamisel Tallinnas või luurata Mustvee sadamat, paraku pole endise Nõukogude sõjaväe allikatest selgunud, milliseid lahinguülesandeid hävituslendur Agirre ja tema väeosa sel ajal pidid täitma. Deemant oletas, et just Agirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Agirre järgi kohatuks.

Kui 1973. aastal rajati Mustveesse punaarmeelaste kalmistu, maeti Agirre arvatavad säilmed sinna suuremasse vennashauda ümber. Tänapäeval hooldab seda kalmistut Mustvee linna kommunaalosakond.

1999. aastal Hispaanias ilmunud koguteoses Españoles en la II. Guerra Mundial, El Frente del Este ("Hispaanlased II maailmasõjas, Idarinne") on avaldatud ka Hispaania kodusõja ajal lapsena Baskimaalt Nõukogude Liitu evakueeritud ja hiljem Nõukogude sõjaväkke astunud isikute nimekiri. Selles loetelus on ära märgitud ka 1923. aastal sündinud Ignacio Aguirregoicoa Benito nimi, surmakuupäev 9. märts 1944 ja surmakoht Tallinn.

Tema hukkumist uurinud ajaloolane Reigo Rosenthal on arhiividokumentide põhjal jõudnud järeldusele, et 159. hävituslennuväepolgu piloodi nooremleitnant Agirre hävituslennuk La-5 tulistati alla hoopis 8. märtsil 1944 Peipsi järve kirdenurga piirkonnas toimunud õhulahingus. Rosenthali kinnitusel põhinevad väited Agirre hukkumisest Mustvee või Lohusuu lähedal eksitustel või alusetutel väidetel Nõukogude Liidus ilmunud publitsistikas, kus Agirreks peeti 6. veebruaril Lohusuu juures surma saanud Nõukogude pilooti, kes kuulus tõenäoliselt Balti laevastiku 3. kaardiväe hävituslennuväepolku. Mustvee kalmistule võib olla maetud 6. veebruaril hukkunud lendur, kuid mitte Agirre, kelle hukkumise kuupäevaks hakati juba Teise maailmasõja aegsetes Punaarmee dokumentides ekslikult pidama 9. märtsi (õige peaks olema 8. märts).

Segadused nimega

Algselt kandis Mustvee tänav venekeelses kirillitsas nime, mille translitereerimisel saadi 2024. aastani tänavasiltidel seisnud nimekuju "Benito Agirre". Samuti kasutati mõnel pool kirillitsas pikemat nimekuju "Benito Ignassio Agirre" ehkki lenduri hispaaniapärane nimi olnuks ladina tähestikus Benito Ignacio Aguirre.

2002. aastal pöördus EKI-s kohanimekorraldusega tegelev keeleteadlane Peeter Päll oma Baskimaal elava tuttava ajakirjaniku Luistxo Fernandezi poole kahtlusega, et tegemist võis olla rahvuslikult päritolult mitte hispaanlase, vaid hoopis baskiga. Selgus, et baski rahvusest lenduri korrektne nimekuju pidanuks olema baski keeles Inazio Agirregoikoa Benito ja hispaaniapäraselt Ignacio Aguirregoicoa Benito – sealjuures oli Benito mitte tema eesnimi, vaid teine perekonnanimi.

Pärast seda, kui päevaleht Diario Vasco avaldas 2002. aastal Fernandezi artikli Inazio Agirregoikoast, sai baski ajakirjanik arvukalt telefonikõnesid. Helistasid Agirregoikoa sugulased ja lapsepõlvesõbrad; samuti selgus siis, et Bizkaias elas Agirregoikoa õde.

Alates aprillist 2024 on vastavalt regionaalministri määrusele endise Benito Agirre tänava uus nimi ametlikult Silla tänav.

Kirjandus

• Igor Anissimov, "Sa ei ole unustatud, Benito Agirre!", Punalipp : EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni RSN häälekandja, nr. 48, 23. aprill 1964, rubriik (vaheleht) "Meie Kodu"
• "Españoles en la II. Guerra Mundial, El Frente del Este" (editorea, Ricardo Recio Cardona) Madrid, 1999 (ISBN 84-930581-0-6; hispaania keeles)

Välislingid

• "Peipsist leitud hävitaja piloot oli hispaanlane" EPL/BNS, 11. november 1996.
• Luistxo Fernandez "Benito Agirre, existitu ez zen pilotua?" Sustatu.com, 14. oktoober 2002 (baski keeles)
• "A Basque Pilot in Estonia: Benito Agirre, the pilot that never was" Eusko Blog: Ingeleraz, 15. oktoober 2002 (inglise keeles)
• [2] Berria, 27. veebruar 2024 (baski keeles)