Imiku toitmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Imiku toitmine. Esimesel eluaastal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Kasvamise põhilised mõjutajad on imiku toit ja saadud toiduenergia kogus. Imikul kulub kasvamiseks ligi 30% saadud toiduenergiast, üle aastastel lastel juba oluliselt vähem – ligikaudu 5% toiduenergiast. Sellest tulenevalt on imiku sobilik toitumine eriti oluline. [1][2]

Imikule parim toit on rinnapiim. Rinnapiim on liigispetsiifiline ja sisaldab imikule vajalikke toitaineid õiges koguses, on kergesti seeditav ja sisaldab ka valke, näiteks immuunglobuliine ja laktoglobuliini, mis kaitsevad nakkuste eest. Rinnapiimaga toitmisel on nakkushaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja ülekaalu risk väiksem. Rinnapiima saavatel imikutel on võrreldes piimasegu saavate imikutega harvem seedeinfektsioone, kõhulahtisust. Rinnapiimaga toitmine soodustab ema ja lapse vahelise sideme teket. [1][3]

Rinnapiimaga toitmist soovitatakse alustada esimese sünnijärgse tunni jooksul, sest imemine on piima tekke oluline soodustaja. [4]

Esimestel elunädalatel toidetakse imikut sageli – 2–2,5-tunniste vahedega. Hiljem sööb laps keskmiselt iga kolme tunni tagant. Imik saab piisavalt toitu kui imiku kaaluiive on esimesel poolel eluaastal 600–800 g kuus, 7–12 kuu vanustel 400–600 g kuus. Kaaluiibe jälgimiseks kaalutakse imikuid kord kuus. [5]

Rinnapiima koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel tekib ternespiim ehk kolostrum. Ternespiima energiasisaldus on väiksem kui täispiimal, kuid kaitsekehi on rohkem. [6][1]

Rinnapiim koosneb peamiselt veest. Vastavalt oma soovile rinda imev laps ei vaja seetõttu lisajootmist. Emapiimas on võrreldes teiste imetajate piimaga vähem valke. Lehmapiima valgusisaldus on näiteks kolm korda suurem ja kui imikut toita lehmapiimaga, võib see koormata imiku neere. Rinnapiimas on rohkelt vadakuvalke, mida imik omastab hästi ja millel on nakkustevastane toime. Lehmapiimas on suurem osa kaseiinil, mis on raskesti seeditav valk. [1][5][3]

Ainus, mida imik rinnapiimale lisaks vajab, on D-vitamiin, sest D-vitamiini on rinnapiimas vähe. Seetõttu antakse rinnapiimatoidul olevale imikule D-vitamiini 400–600 toimeühikut päevas alates esimese elunädala lõpust. Ka K-vitamiini on rinnapiimas vähe ja seetõttu saavad vastsündinud K-vitamiini süsti. [5][7][8]

Emapiim katab lapse vee-, valgu-, rasva-, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Rinnapiimaga toitmise vastunäidustustel või rinnapiima puudusel toidetakse imikut piimaseguga. [5][6]

Lehmapiim või kitsepiim ei sobi imiku toiduks, kuna on liiga suure valgusisaldusega. Lehmapiima suure kaltsiumisisalduse tõttu seotakse piimas olev raud ja pikka aega ainult lehmapiima sööval imikul võib tekkida rauavaegus. [1]

Lisatoit[muuda | muuda lähteteksti]

Alates kuuendast elukuust suureneb imiku füüsiline aktiivsus oluliselt. Selleks ajaks väheneb ka emalt saadud raua tagavara, seega imik vajab head rauaallikat. Rinnapiim üksi ei kata sel perioodil enam imiku toitaine- ja energiavajadust ning imik vajab lisatoitu. [1]

Lisatoit on kõik muu toit ja jook, mida antakse imiku rinnapiimale või piimasegule lisaks. Kõige varem võib imikule vajadusel lisatoitu pakkuda neljakuuselt, kuid lisatoiduga harjutamist peaks kindlasti alustama lapse kuuendal elukuul. Sellest vanusest on imik valmis lisatoitu sööma. Lisatoitu antakse lusikast ja tassist, mitte lutipudelist. Kuna uus toit võib tekitada vaevusi või allergilist reaktsiooni, on soovitatav uut toitu anda esialgu ennelõunasel ajal. [4][5][1]

Imikule pakutakse vaid üht uut lisatoitu korraga. Esimene lisatoit võiks olla ühest komponendist juurviljapüree. Alustada tuleks ühe teelusikatäiega 1–3 päeva vältel kogust järk-järgult suurendades. Arvestama peab, et paljudel imikutel kulub uue toiduga harjumiseks 10–12 toidukorda, seetõttu võib uuele toidule lisada rinnapiima – lapsele juba tuttavat maitset. Lisatoidule ei lisata soola, suhkrut, pipart, vürtse ega maitseaineid. [5]

Euroopa Lastegastroenteroloogia, Hepatoloogia ja Toitmise Ühingu soovituste järgi võib gluteeniga putrude andmist alustada mistahes ajal vanusevahemikus 4–12 kuud. Esimese eluaasta lõpuni ei soovitata gluteeniga putru anda suures koguses. Esimeseks pudruks soovitatakse kasutada riisi, kuna allergilist reaktsiooni riisile on harva. [1]

Kuuekuuselt hakkavad ammenduma imiku raua tagavarad, mis tähendab, et imik peab hakkama igapäevaselt liha sööma. Puuviljapüreed hakatakse pakkuma, kui imik on harjunud sööma köögiviljapüreed ja putru. [1]

Last võiks hakata õpetama jooma tassist kaheksa-üheksakuuselt. [5]

Suure valgusisaldusega toit koormab neeru ja seetõttu soovitatakse valgurikast toitu alles esimese eluaasta lõpul. Hapendatud piimatooteid (jogurt, keefir), kohupiima ning juustu pakutakse alates 10.-11. elukuust. Imikule antava kohupiima ja juustu kogus on umbes 50 g päevas. Piimatoodetest sobib alustada maitsestamata jogurtiga, kuhu lisatakse puuvilja- või marjapüreed.[2]

Tavatoiduga hakatakse imikut harjutama 11. elukuust ja lehmapiima võib hakata lapsele joogiks pakkuma alles teisel eluaastal. Pudru keetmiseks võib piima lisada juba teisel elupoolaastal ja juhul, kui imikul pole olnud allergiailminguid. [5]

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab jätkata rinnapiimaga toitmist koos eakohase lisatoiduga lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi, kui see on võimalik ja vanemad seda soovivad. [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Fewtrell M, Bronsky J, Campoy C, Domellöf M, Embleton N, et al. Complementary Feeding: A Position Paper by the European Society for Paediatric Gastroenterology, Hepatology, and Nutrition (ESPGHAN) Committee on Nutrition. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2017; 64 (1): 119–132. doi: 10.1097/MPG.0000000000001454
  2. 2,0 2,1 Uibo, O., Grünberg, H., Raukas, R., Voor, T.. "Imiku toit ja toitumine". 2012. Vaadatud 20.12.2018.
  3. 3,0 3,1 Martin, C. R., Ling, P.-R., Blackburn, G. L. (2016). Review of Infant Feeding: Key Features of Breast Milk and Infant Formula. Nutrients, 8(5), 279. https://doi.org/10.3390/nu8050279.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Infant and young child feeding". 2018. Vaadatud 8.12.2018.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Uibo, O., Grünberg, H., Kallas, E. ja Talvik, T (2016). Lastehaiguste propedeutika algtõed. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
  6. 6,0 6,1 Ormisson, A., Varendi, H. (2015). Neonatoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
  7. Tervise Arengu Instituut.. "Eesti toitumis-ja liikumissoovitused 2015.". 2015. Vaadatud 10.12.2018.
  8. "Facts about Vitamin K Deficiency Bleeding". 2017. Vaadatud 10.12.2018.