Vadakuvalk
Vadakuvalk on piimavalkude rühm mis on eraldatud vadakust. Vadak on kohupiima, juustu või kaseiini valmistamise protsessi jääkprodukt.[1]
Vadakuvalk, mis moodustab 20% kogu piimavalgust, koosneb mitmest valgust, sealhulgas beetalaktoglobuliinist, alfalaktalbumiinist (α-LA) ja immunoglobuliinidest (Ig). Samuti sisaldab see kõiki 20 aminohapet ja 9 asendamatut aminohapet. Vadakuvalkudel on ka suurepärased funktsionaalsed omadused: hea lahustuvus, väike viskoossus, geelistumise ja emulgeerivad omadused.[1] Peamiselt kasutatakse vadakuvalku spordivaldkonnas, kuna on asendamatu aminohappe leutsiini allikas. Leutsiin on sportlastele oluline, kuna mängib võtmerolli lihasevalkude sünteesil ja lihaste kasvu soodustamisel.[2] Samuti on leitud, et vadakust saadud bioaktiivsetel komponentidel on antimikroobsed omadused ning need parandavad immuunkaitset ja luude tervist, antioksüdatiivset aktiivsust ning aitavad kaitsta vähi ja südame-veresoonkonna haiguste eest.[2]
Peamised vormid[muuda | muuda lähteteksti]
Vadakut saab töödelda mitmel viisil, olenevalt vadakuvalgu tüübist saadavast tootest. Peamised kaubanduslikud vormid: [3]
- Kontsentraadid (WPC). Kontsentraadid on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid üldiselt on neis suurem bioaktiivsete ühendite sisaldus ja süsivesikute sisaldus laktoosi kujul. Sisaldavad umbes 29–89% valku.[3]
- Isolaadid (WPI). See on vadakuvalgu puhtaim vorm, sisaldab 90% või rohkem valku minimaalse laktoosisisaldusega (<1%) ja praktiliselt ilma rasvata, kuid on tavaliselt kallim vorm võrreldes kontsentraadiga. Isolaate töödeldakse rasva ja laktoosi eemaldamiseks, kuid nende bioaktiivsete ühendite sisaldus on tavaliselt väiksem.[3]
- Hüdrolüsaadid (HWP). Hüdrolüsaadid on eelnevalt seeditud, osaliselt hüdrolüüsitud vadakuvalgud, mis seetõttu imenduvad kergemini. Tugevalt hüdrolüüsitud vadak võib olla vähem allergeenne, kui muud vadaku vormid. Võrreldes teiste vormidega on hüdrolüüsitud vadakuvalgul kibe maitse.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1
Mälgand,L (lk 10). "Membraantehnoloogiate kasutamine hapu vadaku demineraliseerimiseks" (PDF). Eesti Maaülikool. Vaadatud 07.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 2,0 2,1
Solak,B.B , Akin,N (lk 129-137). "Health Benefits of Whey Protein: A Review". Journal of Food Science and Engineering 2. 2012. Vaadatud 07.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3
Gangurde,H.,Chordiya,M.A, Patil,P.S, Baste,N.S (lk 69-77). "Whey Protein". Scholars' Research Journal. Vol 1 Issue 2. Jul 2011. Vaadatud 07.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend); kursiiv/rasvane kiri pole lubatud:|väljaandja=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)