Mine sisu juurde

Vadakuvalk

Allikas: Vikipeedia
Puhas vadak

Vadakuvalk on piimavalkude rühm mis on eraldatud vadakust. Vadak on kohupiima, juustu või kaseiini valmistamise protsessi jääkprodukt.[1]

Vadakuvalk, mis moodustab 20% kogu piimavalgust, koosneb mitmest valgust, sealhulgas beetalaktoglobuliinist, alfalaktalbumiinist (α-LA) ja immunoglobuliinidest (Ig). Samuti sisaldab see kõiki 20 aminohapet ja 9 asendamatut aminohapet. Vadakuvalkudel on ka suurepärased funktsionaalsed omadused: hea lahustuvus, väike viskoossus, geelistumise ja emulgeerivad omadused.[1] Peamiselt kasutatakse vadakuvalku spordivaldkonnas, kuna on asendamatu aminohappe leutsiini allikas. Leutsiin on sportlastele oluline, kuna mängib võtmerolli lihasevalkude sünteesil ja lihaste kasvu soodustamisel.[2] Samuti on leitud, et vadakust saadud bioaktiivsetel komponentidel on antimikroobsed omadused ning need parandavad immuunkaitset ja luude tervist, antioksüdatiivset aktiivsust ning aitavad kaitsta vähi ja südame-veresoonkonna haiguste eest.[2]

Peamised vormid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vadakut saab töödelda mitmel viisil, olenevalt vadakuvalgu tüübist saadavast tootest. Peamised kaubanduslikud vormid: [3]

Vadakuvalgu pulber
  • Isolaadid (WPI). See on vadakuvalgu puhtaim vorm, sisaldab 90% või rohkem valku minimaalse laktoosisisaldusega (<1%) ja praktiliselt ilma rasvata, kuid on tavaliselt kallim vorm võrreldes kontsentraadiga. Isolaate töödeldakse rasva ja laktoosi eemaldamiseks, kuid nende bioaktiivsete ühendite sisaldus on tavaliselt väiksem.[3]
  1. 1,0 1,1 Mälgand,L (lk 10). "Membraantehnoloogiate kasutamine hapu vadaku demineraliseerimiseks" (PDF). Eesti Maaülikool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.12.2021. Vaadatud 07.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  2. 2,0 2,1 Solak,B.B , Akin,N (lk 129-137). "Health Benefits of Whey Protein: A Review". Journal of Food Science and Engineering 2. 2012. Vaadatud 07.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Gangurde,H.,Chordiya,M.A, Patil,P.S, Baste,N.S (lk 69-77). "Whey Protein". Scholars' Research Journal. Vol 1 Issue 2. Jul 2011. Vaadatud 07.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend); kursiiv/rasvane kiri pole lubatud: |väljaandja= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)