Iļģuciems

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Iļģuciemsi asendikaart

Iļģuciems (saksa keeles Ilgezeem) on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,442 km². Asub Dzirciemsist põhjas, Imantast idas ja Spilvest lõunas. 24 893 elanikku (2010).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Iļģuciemsi aladel asusid aastast 1226 Püha Mäe konvendi maad, need eraldas kloostrile Wilhelm Modenast. Neil maadel asus võõrastemaja, mida teati kui Heiligen Geist Hof, alamsaksa keeles hiligen geest hove. Hiljem muutus see nimetus lätipärasemaks Hiligzeemiks, seejärel Ilgezeemiks ja lõpuks sai piirkond tänapäevase nime.

17. sajandist kuulusid need maad Baltā mõisale, lisaks ehitati sinna veel Nordecki mõisa peahoone. Aastast 1786 arvati need maad Riia linna koosseisu.

18. sajandil rajati asumi maadele mitmeid vabrikuid ja Iļģuciems hakkas kujunema tööstuspiirkonnaks. Esimene neist oli Loderi manufaktuur, mis rajati juba aastal 1794. Järgnesid Schmidti masinatehas aastal 1845 ja aktsiaselts "Tekstiil". Hiljem lisandus veel Iļģuciemsi klaasivabrik ja mitmed teised ettevõtted. Aastal 1892 sai alguse Iļģuciemsi turg. Teine Riias Daugavat ületav sild raudteesilla järel ühendas asumi ülejäänud linnaga.

20. sajandi alguses hakkas asumisse käima tramm. Aastal 1926 valmis sealse tsemendivabriku teenindamiseks mõeldud raudtee, millel avati Iļģuciemsi raudteejaam, nõukogude ajal ehitati selle ümbrusesse veel teisigi tööstusettevõtteid. Juba XX sajandi kolmekümnendatel aastatel ehitasid ettevõtjad Iļģuciemsi aladele tüüpprojekti põhjal valminud tööliselamuid, aga 20. sajandi viiekümnendatel aastatel hakkasid sinna kerkima paneelelamud. Asumi tähtsaimaks pargiks on Nordecki mõisa park.

Iļģuciemsis on elanud Raimonds Pauls.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]