Mine sisu juurde

Hoppet

Allikas: Vikipeedia
Hoppet
Kaljas Hoppet 2014. aastal Eesti vetes täispurjes
Tüüp kuunar
Kutsung ES2980
Lipuriik Eesti
Ajalugu
Kiil pandud 1925
Vette lastud 1926
Teenistusse võetud 1927
Staatus Käigus
Tehnilised andmed
Maste 2
Taglase tüüp kahvelkuunar (kaljas)
Reisijakohti 24 - 55 vastavalt sõidupiirkonnale
Kajuteid 7 + 1
Kajutikohti 25

Kahvelkuunar Hoppet (rootsi keeles 'lootus') on enne Teist maailmasõda Eestis ehitatud ja tänapäevani käigus olev kahemastiline purjelaev-kaljas.

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]
Hoppeti iseloomulik ümara-servalise kujuga peegelahter

Hoppet on ainus okupatsioonieelses Eestis ja ühtlasi Eesti rannas ehitatud, tänaseni säilinud ning sõidukõlblik laev ning purjelaev. Hoppet on ajalooline laev. Laeva kere kaarjas üldkujus, vööri- ja ahtri kujus ning taglase sihvakas ülesehituses on eriti selgelt märgatav ajalooline Eesti ranna-laevaehituse traditsioon.

Laeval on seitse suuremat ja väiksemat kajutit ja kapteni kajut kokku 25 koikohaga. Lühisõiduks võib pardale võtta kuni 55, kaugemaks reisiks kuni 24 inimest.

Taglas

[muuda | muuda lähteteksti]
Hoppet purjetamas paremal halsil ilma fliigerita ja topsliteta

Hoppet on purjestuselt kahemastiline kahvelkuunar ehk kaljas. Purjed:

Andmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pikkus: veeliinil 21,8 m, kerel 24 m, koos kliiverpoomiga 30 m
  • Laius: 6,5 m
  • Süvis: 1,9 m
  • Masti kõrgus: 25 m
  • Veeväljasurve: 75 t
  • Kogumahutavus: 58 brutoregistertonni
  • Purjepind: 246 m²
  • Kiirus: mõõdukas soodsas tuules 6-7 sõlme, tugevas soodsas tuules maksimaalne 9-10 sõlme.
  • Abimootor: Volvo Penta D7A TA, 180 hj
  • Kütusetankid: 3 tk, kokku 4800 l
  • Mageveetankid: 2 tk, kokku 2000 l
  • Ballast: raudelemendid, kokku 13 tonni
  • Ehitusmaterjal: lehise-, tamme- ja männipuit
  • Pardale lubatud inimeste arv: 24–55 sõltuvalt sõidupiirkonnast;

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Algne kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati aastatel 1925–1926 Spithamis. Laevameister oli Mattias Schönberg Spithami külast Nibondase talust. Esimene kaubareis viis laeva kartulilastiga Stockholmi turule.

Juba 1928. aastal müüdi Hoppet Soome, kus seda kasutati kaubaveoks. Kodusadamad olid aastatel 1928–1947 Porvoo, Voolahti, 1947–1953 Hiittinen, Rosala, 1953–1965 Bertbyvik ja Saltvik Ahvenamaal. Teise maailmasõja ajal osales laev teadaolevalt ka 1944. aastal Soome Hanko sadamast dessandis Saaremaale, olles üks väheseid alused, mis pääses tagasi. Samuti on laev oma panuse andnud kaubalaevana nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas Botnia lahel.

1965. aastal müüdi laev Stockholmi huvilaevaks ning see lõpetas kaubaveod. 1982. aastal alustati põhjalikku renoveerimist. Rootsi Mereajaloo Muuseumide nõukogu andis 15. novembril 2002 laevale Rootsi pärandkultuuri kultuuriväärtuse staatuse.

Taastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aasta suvel asutati Gotlandi Donnergümnaasiumi, Rannarootsi Muuseumi ja Rootsi Rahvaülikooli Eestis ja Soomes eestvedamisel sihtasutus Hoppet Spithamist, mille eesmärk oli kaljas põhjalikult renoveerida ning õppe- ja muuseumilaevana kasutusele võtta. 2003. aasta oktoobris alustati Stockholmis Beckholmeni kuivdokis põhjalikku renoveerimist. Väljavahetamist nõudsid paljud pehkinud kaared kesklaevast ahtrini. Kaarte vahetamisel ilmnes aga, et ka kogu veepealse osa plangutus on vaja uuendada. See töö jäi järgmisse dokiperioodi 2004–2005.

Oktoobrist 2004 aprillini 2005 jätkati dokis poolelijäänud töid. Vahetati kaared ja reelingutitsid tüürpoordis kesklaevast kuni vöörini ja käis töö tekkveegrite paigaldamisega. 2005. aastal võeti Hoppet välja kaldale ja tehti pingutusi, et ta sügiseks merekindel oleks ja kannataks pukseerimist Stockholmist Loviisasse.

Soomes loodi Rahvaülikool Hoppeti garantiiühing, mille eestvõttel transporditi purjelaev detsembris 2005 veokil Stockholmist Soome Loviisasse. Kaljas seoti lähedalt soomerootslaste haridusasutustega. Taastamine toimus koostöös Kuggomi kooliga, kus paadiehituse erialal oli võimalik osa võtta laeva renoveerimise kursusest. Laevaehituse praktikat juhendas õpetaja Calle Andersson. Vastutav laevapuusepp oli Suurelt Tütarsaarelt pärit Lasse Kiiski, kes oli varemgi laevu ehitanud. Koos ühingu juhatusega juhtis renoveerimist Sten Westerholm. Suvel 2010 lasti Hoppet Valkomi sadamas vette ja pukseeriti Isnäsi sadamasse, kus jätkus sisustuse ehitamine.

Tagasi Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Hoppet Vanasadama Admiraliteedi basseinis kevadel 2013

Varsti hakati otsima võimalusi laeva lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud purjelaev. Pärast läbirääkimisi allkirjastati lõpuks ostu-müügileping Eesti mittetulundusühingu Puulaevaselts Vikan esindajatega. Septembris 2011 sai selts võimaluse toimetada Hoppet Eestisse ja jätkata laeva ennistamist. 2012. aasta kevadel, pärast talvitumist Haapsalus, sai Hoppet Ahvenamaal Maarianhaminas uue taglase. Eesti Vabariik toetas taastamist 50 000 euroga, kuid peamine investeering tuli erasektorist.

Esmakordselt oli laev avalikkuse ees 2013. aasta Tallinna merepäevadel. Taastatud Hoppet seilas Eesti ja Skandinaavia vetes ning talvitus Tallinnas peamiselt Vanasadamas.

Aastail 2014–2017 seilas laev Euroopa komisjoni poolt rahastatud kultuuriprojekti raames teatriprojektis „Kohtumine Odüsseusega“ („Meeting Odyssey“) maskotina Euroopa mereriikides, alustades Venemaal Peterburist ja projekt lõppes Kreeka saarestikus. Reisi merebioloogilisi iseärasusi arvestades kaeti laeva kere veealune osa eelnevalt vaskplaatidega.

2017. aastal talvitus Hoppet Tallinnas Lennusadamas.

Laev tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2018. aastast on laeva kodusadam Kuressaare sadam. Wabariigi Purjelaevaühing korraldab koostöös Saaremaa vallaga suviti liinireise Abrukale, etno- ja pärimusmuusikafestivali Ålive Etnomöll, kultuuriüritusi ja kontserte merel, merendusalaseid huvi- ja õppesõite ning propageerib pardal rannarahva toidukultuuri.

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2019 Kena Algatus - Saaremaa mittetulundusühingute auhind
  • 2019 Eesti Parim Turismiobjekt II-koht (Turismifirmade Liit)
  • 2020 Saare maakonna parim toode/teenus
  • 2020 Lääne-Eesti parim turismiarendaja, III koht

Nominatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2019 Eesti parim turismiobjekt (nominent)
  • 2019 Saare maakonna tegu/inimene turismis, parim uus tulija (nominent)

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hoppet&oldid=6792318"