Hoppet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hoppet (rootsi keeles 'lootus') on aastatel 1925–1926 Lääne-Eestis ehitatud ja tänaseni käigus olev ajalooline kahemastiline purjelaev.

Kaljas Hoppet

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hoppet on suurepärane oma tüübi esindaja ja ainus sõjaeelsest ajast säilinud ning sõidukõlblik Eestis ehitatud purjelaev. Laev on purjestuselt kahemastiline kahvelkuunar ehk kaljas. Andmed:

  • Pikkus: 21,8 m, koos kliiverpoomiga 30 m
  • Laius: 6,44 m
  • Süvis: 1,8 m
  • Masti kõrgus: 25 m
  • Veeväljasurve: 75 t
  • Brutotonnaaž: 58 t
  • Purjed: kaks suurt kahvelpurje, kaks topslit, 4 eespurje; purjepind 246 m²
  • Abimootor: Volvo Penta D7A TA, 180 hj
  • Kütusetankid: 3 tk, kokku 3800 l
  • Mageveetankid: 2 tk, kokku 2000 l
  • Ballast: raudkangid, kokku 13 tonni.
  • Kohti: koikohti 16; 7 kajutit + kapteni kajut; lühisõiduks võib pardale võtta kuni 55, pikemaks kuni 24 in.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algne kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati aastatel 1925–1926 Spithamis. Laeva meister oli Mattias Schönberg, Spithami külast, Nibondase talust. Juba 1928. aastal müüdi Hoppet Soome, kus seda kasutati kaubaveoks. Kodusadamad olid aastatel 1928–1947 Porvoo, Voolahti, 1947–1953 Hiittinen, Rosala, 1953–1965 Bertbyvik ja Saltvik Ahvenamaal. Teise maailmasõja ajal kasutati laeva ka kaitse-otstarbelisteks vedudeks.

1965. aastal müüdi laev Stockholmi lõbusõidulaevaks ning see lõpetas kaubaveod. 1982. aastal alustati põhjalikku renoveerimist. Rootsi Mereajaloo Muuseumide nõukogu andis 15. novembril 2002 laevale kultuuriväärtuse staatuse.

Laeva taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aasta suvel asutati Gotlandi Donnergümnaasiumi, Rannarootsi Muuseumi ja Rootsi Rahvaülikooli Eestis ja Soomes eestvedamisel sihtasutus Hoppet Spithamist, mille eesmärk oli kaljas põhjalikult renoveerida ja õppe- ja muuseumilaevana kasutusele võtta. 2003. aasta oktoobris alustati Stockholmis Beckholmeni kuivdokis põhjalikku renoveerimist. Väljavahetamist nõudsid paljud pehkinud kaared kesklaevast ahtrini. Kaarte vahetamisel ilmnes aga, et ka kogu veepealse osa plangutus on vaja uuendada. See töö jäi järgmisesse dokiperioodi 2004–2005.

Oktoobrist 2004 aprillini 2005 jätkati dokis poolelijäänud töid. Vahetati kaared ja reelingutitsid tüürpoordis kesklaevast kuni vöörini ja käis töö tekkveegrite paigaldamisega. 2005. aastal võeti Hoppet välja kaldale ja tehti pingutusi, et ta sügiseks merekindel oleks ja kannataks pukseerimist Stockholmist Loviisasse.

Soomes loodi Rahvaülikool Hoppeti garantiiühing, kelle eestvõttel transporditi purjeks detsembris 2005 veokil Stockholmist Soome, Loviisasse. Kaljas seoti lähedalt soomerootslaste haridusasutustega. Taastamine toimus koostöös Kuggomi kooliga, kus paadiehituse erialal oli võimalik osa võtta laeva renoveerimise kursusest. Laevaehituse praktikat juhendas õpetaja Calle Andersson. Vastutav laevapuusepp oli Suur Tütarsaarelt pärit Lasse Kiiski, kes oli eelnevaltki laevu ehitanud. Koos ühingu juhatusega juhtis renoveerimist Sten Westerholm. Suvel 2010 lasti Hoppet Valkomi sadamas vette ja pukseeriti Isnäsi sadamasse, kus jätkus sisustuse ehitamine.

Tagasi Eestisse[muuda | muuda lähteteksti]

Varsti hakati otsima võimalusi laeva lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud omataoline Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud purjelaev. Pärast läbirääkimisi allkirjastati lõpuks ostu-müügileping Eesti mittetulundusühingu Puulaevaselts Vikan esindajatega ja septembris 2011 sai selts võimaluse toimetada Hoppet koju Eestisse ning jätkata laeva ennistamistöödega. 2012. aasta kevadel, pärast talvitumist Haapsalus, sai Hoppet Ahvenamaal Maarianhaminas uue taglase. Eesti Vabariik toetas taastamist 50 000 euroga ja esmakordselt oli laev avalikkuse ees esindatud 2013. aasta Tallinna merepäevadel.

Laeva kasutus tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Hoppet teeb uuendatuna eri pikkusega merendusalaseid huvi- ja õppereise nii Eestis kui ka rahvusvahelistes vetes. Viimastel aastatel on laev Kuressaare sadamas ja teeb suviti reise Abrukale.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]