Mine sisu juurde

Hieronim Augustyn Lubomirski

Allikas: Vikipeedia
Hieronim Augustyn Lubomirski. Maal 18. sajandist.

Hieronim Augustyn Lubomirski (20. jaanuar 164720. aprill 1706) oli Lubomirskite aadlisuguvõsast pärit Poola-Leedu suurhetman, väejuht, magnaat ja poliitik. Ta osales Viini lahingus ning Põhjasõjas.

Hieronim Augustyn Lubomirski sündis 1647. aastal Rzeszówis Jerzy Sebastian Lubomirski ja Konstancja Lubomirska (sünninimega Ligęza) peres.[1]

1660. aastal sai temas Tynieci benediktiinide kloostri abt. Peatselt reisis ta Itaaliasse, kus astus Malta ordusse. 1665. aastal oli tema isa alustanud mässu kuningas Jan III Sobieski vastu, millega Hieronim keeldus liitumast.[1] 1668. aastast osales ta kasakate hetman Petro Dorošenkoga sõjategevuses türklaste vastu.[2] 1678. aastast kuni 1683. aastani oli ta Krooni suurlipnik. 1679. aastal külastas ta Louis XIV õukonda. 1681. aastal sai ta seimi marssaliks ning järgmisel aastal Krooni õukonnamarssaliks.[3] Ta osales hiljem mitmetel Jan III korraldatud sõjakäikudel türklaste vastu. 1683. aastal osales ta ka Viini lahingus, kus oma vaprusega silma paistis.[1]

1685. aastal abiellus Lubomirski Konstancja Bokumiga. Kuna ta oli olnud Malta ordu liige, põhjustas see kõrgemate vaimulike (eriti nuntsius Opizio Pallavicinis) rahulolematust. Lubomirski loobus orduliikmesusest ning sai paavstilt abielu kinnituse alles 1690. aastal.[4]

Pärast Jan III surma toetas Lubomirski valimistel Conti printsi kandidatuuri, järgmiseks kuningaks valiti aga Saksi kuurvürst Friedrich August I (Poola kuningana August II). Peale kuningaks saamist proovis August II teda enda toetajate poole võita, ülendades Lubomirski Poola Krooni suurhetmaniks. 1702. aastal määras August II Lubomirski Krakówi kastellaaniks ning Krooni välihetmaniks. Lubomirski ühendas Poola-Leedu väed Augusti Saksi üksustega ning astus 19. juulil Kliszówi lahingus Karl XII Rootsi armee vastu. Lahingus juhatas Lubomirski isiklikult Poola husaaride rünnakut. Rünnaku ebaõnnestumise järel viis Lubomirski oma ratsaväe lahinguväljalt minema.[5]

1704. aastal liitus Lubomirski Varssavi konföderatsiooniga, mis tegutses Augusti vastu. Lubomirski polnud aga nõus sellega, et järgmiseks kuningaks saab Stanisław Leszczyński ning liitus peatselt Augustit toetava Sandomierzi konföderatsiooniga. 1705. aastal osales ta läbikukkunud rünnakus Varssavile.[2] Samal aastal autasustati Lubomirskit Valge Kotka ordeniga.[6]

Hieronim Augustyn Lubomirski suri 20. aprillil 1706.

  1. 1,0 1,1 1,2 Varvounis, Militiades (2012). Jan Sobieski - The King Who Saved Europe. Lk 243.
  2. 2,0 2,1 "Lubomirski Hieronim Augustyn (ok. 1647-1706)". Vaadatud 13.06.2024.
  3. Encyklopedyja Powszechna. 1864. Lk 360-362.
  4. Lepszy, Kazimierz (1968). Słownik biograficzny historii powszechnej do XVII stulecia. Lk 287.
  5. Krüger, Joachim (2019). Der letzte Versuch einer Hegemonialpolitik am Öresund. Lk 116.
  6. Za ojczyznę i naród. 2005. Lk 263.