Hernevalk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Šokolaadimaitseline hernevalgu pulber

Hernevalk on taimne proteiin, mida toodetakse hariliku herne kollastest ja rohelistest purustatud seemnetest (hernestest). Peamiselt kasutavad hernevalku toidulisandina sportlased valgupulbri kujul ja taimetoitlased alternatiivina loomset päritolu valguallikatele. Samuti kasutatakse hernevalku toiduainetööstuses näiteks emulgaatorina ja paksendajana selle hüpoallergeensete omaduste tõttu.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Hernevalgu tootmiseks on esmalt tarvis herned poolitada ja neilt kestad eemaldada. Saadud mass jahvatatakse peeneks pulbriks, mis sisaldab lahustuvaid kiudaineid, valku ja tärklist. Seejärel need eraldatakse üksteisest ja järele jääb valgupulber. Saadud isolaadis on valgusisaldus ligikaudu 85–90%.[1][2]

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Hernestes on palju valke (20–30%) ja süsivesikuid, mis teeb nendest väga väärtusliku toiduaine. Samuti sisaldavad nad kiudaineid, mis aitavad kolesterooli vastu. Rasvu on hernestes seevastu vähe. Vitamiinide ja mineraalainete poolest aga on herned väga rikkad. Nimelt leidub hernestes väga palju mineraalaineid nagu kaalium, fosfor, mangaan, raud ja magneesium ning suurel hulgal vitamiine nagu C-vitamiin, K-vitamiin ja A-vitamiin.[3]

Asendamatud ja asendatavad aminohapped[muuda | muuda lähteteksti]

Hernestes leidub suurel määral nii asendamatuid kui ka asendatavaid aminohappeid, mis on inimesele hädavajalikud.

Hernevalgu ja vadakuvalgu aminohappelise koostise võrdlus 100 grammis [4]
Aminohape Hernevalk (g) Vadakuvalk (g)
Alaniin 4,3 3,5
Arginiin 8,7 2,3
Aspargiinhape 11,5 8,4
Tsüsteiin 1,0 1,7
Glutamiinhape 16,8 13,3
Glütsiin 4,1 1,4
Histidiin 2,5 1,6
Isoleutsiin 4,5 4,6
Leutsiin 8,4 8,8
Metioniin 1,1 1,6
Fenüülalaniin 5,5 2,6
Proliin 4,5 6,6
Seriin 5,3 4,6
Treoniin 3,9 4,5
Trüptofaan 1,0 1,3
Türosiin 3,8 2,3
Valiin 5,0 4,4


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Burger, Zhang (aprill 2019). "Recent progress in the utilization of pea protein as an emulsifier for food applications". Trends in Food Science & Technology. Vaadatud 15.12.2020.
  2. Nadathur, Scanlin, Wanasundara (2017). "Sustainable protein sources". Amsterdam : Academic Press in an imprint of Elsevier. Vaadatud 15.12.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. CEYHAN, HARMANKAYA, KARADAŞ, ÖZCAN. "PROTEIN AND MINERAL CONTENTS OF PEA (Pisum sativum L.) GENOTYPES GROWN IN CENTRAL ANATOLIAN REGION OF TURKEY". South Western Journal of Horticulture, Biology and Environment, 2010. Vaadatud 15.12.2020.
  4. Banaszek, Bender, Johnson, Marshall, Townsend, Vantrease,. "The Effects of Whey vs. Pea Protein on Physical Adaptations Following 8-Weeks of High-Intensity Functional Training (HIFT): A Pilot Study". Sports, 4. jaanuar 2019. Vaadatud 15.12.2020.