Hermann von Buxhövden

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hermann I (Tartu piiskop))
Hermann I
Sünninimi Hermann von Buxhövden
Sünniaeg 1163
Sünnikoht Alam-Saksimaa
Surmaaeg pärast 1248
Surmakoht Kärkna klooster
Rahvus sakslane

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürsti staatuses, kui ka vaimulik valitseja.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann sündis tõenäoliselt Alam-Saksimaal, Bremenist põhjas asuvas Bekeshövedes, kus asus perekonna pealoss ning oli pärit ühiskondlikult silmapaistvas perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenide perekonna liiget Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Hartwig II poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa Friedrich I Barbarossa aegse ristisõja Pühale Maale.

Hermannil oli viis venda: Theoderich, Engelbert, Albert, Rothmar ja Johannes.

Hermann von Buxhövdeni vennad omandasid Vana-Liivimaal mõjuvõimsad ametikohad: vend Albert von Buxhövden oli Riia piiskop ja vend Rothmar von Buxhövden sai Hermanni teoetusel Tartu toomkapiitli toompraostiks.

Tartu piiskopkonna diötsees (helesinise joonega piiratud ala) ja stift (helesinine). Liivi ordu valdused on kujutatud valgena

Lihula piiskopina[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann määrati oma venna Riia peapiiskopi Alberti poolt 1219. aastal Lihula (Leal) piiskopkonna piiskopiks, kuid kuna Lihula vallutasid rootslased, kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata.

Tartu piiskopina[muuda | muuda lähteteksti]

Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta 1224. aastal Tartu esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni 1247. aastani.

Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlassidemeid, Hermann läänistas tema valduses olnud piiskopkonna maad lähisuguslastele: Ugandi maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale Theoderich de Ropale, Puhja anti Hermanni õemehele Engelbert von Thysenhusenile. Tarbatu kihelkonna aga jättis piiskop endale ja toomkapiitlile. Oma venna Rothmar von Buxhövdeni seadis Hermann Tartusse toompraostiks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla[1].

1225. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis - Otepää linnus. 1242. aastal piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu väge vahel toimunud Jäälahingus oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.

Piiskop Hermann jäi 1245. aastal vanadusest pimedaks ja oma elu lõpuaastad veetis Hermann Kärkna kloostris, surres seal 1248. ja 1254. aasta vahel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]