Hella Tedder

Hella Tedder (aastani 1943 Hella Liima; 11. juuni 1921 Juuru alevik, Harjumaa – 21. oktoober 2002 Tallinn) oli eesti kirikumuusik, koorijuht ja helilooja.

Lapsepõlv ja haridus

Hella Tedder sündis köster Gustav Liima (1875–1943) ja kooliõpetaja Ida Liima (neiuna Vrager, 1894–1986) tütrena. Köster Liima peres kasvasid lisaks poeg Johannes (1916–1934) ja tütred Aino (1918–1977), Aita (1919–1940) ja Helene (1926–2012).

Hella sai muusikalised algteadmised oma isalt Gustav Liimalt, kes oli Juuru Mihkli koguduse köster-organist. Aastail 1938–1942 õppis Hella Tedder Tallinna konservatooriumis orelit ja kirikumuusikat Werner von zur Mühleni ning August Topmani, koorijuhtimist Udo Topmani ja Tuudur Vettiku juhendamisel.

Töö

Aastail 1939–1941 töötas Hella Tedder Nõmme Rahu koguduses, 1942–1949 Juuru Mihkli koguduses organistina. 1943. aastal abiellus ta Juuru koguduse õpetaja Lembit Tedderiga, kes 1947. aastal valiti Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetajaks ja 1949. aastast elas pere Tallinnas, kus sündisid poeg Jaan (1947–2022) ja tütar Ruth (sünd. 1949).

Kui Hella Tedder pärast sõda tahtis uuesti astuda konservatooriumi, et täiendada end heliloomingu alal, ei võetud teda vastu, kuna oli abiellunud kirikuõpetajaga – soovitati hoopis lahutada!

Aastatel 1951–1991 töötas Hella Tedder Tallinna Toompea Kaarli koguduses organist-koorijuhina ning aastast 1952 ühtlasi Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni orelimängu ja koorijuhtimise õppejõuna.

1952. aastal asutas ta Kaarli koguduse segakoori ja 1982. aastal EELK organistide-koorijuhtide segakoori. Tema juhatusel on ette kantud selliseid vokaalsuurvorme nagu C. Kreegi "Reekviem", G. F. Händeli oratoorium "Simson", L. van Beethoveni Missa C-duur. Ta on olnud paljude praostkondlike laulupäevade üldjuht ning olnud vaimulike laulupidude taasalgataja (Otepää 1989).

Paljud kirikumuusikud on omandanud Helle Tedderi juhendamisel EELK Usuteaduste Instituudi muusikaosakonnas organist-koorijuhi kutse. Väga andeka improviseerijana ja erudeeritud inimesena on ta olnud eeskujuks ja toeks paljudele kirikumuusikutele.

2001. aastal anti Hella Tedderile EELK Konsistooriumi ja Kirikumuusika Liidu tänukirjad elutöö eest. Hella Tedder suri 21. oktoobril 2002. aastal ja on maetud oma abikaasa kõrvale Rahumäe kalmistule.

11. juulil 2021 avati Juuru kirikuaias Hella Tedderi mälestuspink. 26. septembril 2021 avati Juurus Hella Tedderi sünnikodu seinal mälestustahvel.

Helilooming

1939. aastal kirjutas helilooja oma esimese segakoorilaulu "Palve". Tema koorilooming on sisukas ning huvitava helikeelega. Aastal 1995 ilmus Kirikumuusika Liidu eestvedamisel trükist noot, milles 17 laulu segakoorile, mis nüüd kõik heliplaadile jäädvustatud. Peale kogumikus avaldatu on Hella Tedder loonud mõningaid mees- ja naiskoorilaule, teinud kooriseadeid.

Küsimusele, kuidas sünnib tema looming, vastas ta: Ma ei oska küll seletada, kuidas see muusika paberile jõuab. Kahjuks pole ta, nagu paljud teisedki andekad improviseerijad, kirja pannud oma oreliimprovisatsioone.

2006. aastal ilmus Hella Tedderi segakoorilaulude heliplaat "Sull’ olgu au" Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoori esituses ja Ene Üleoja juhatusel.

Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne. Nõukogude võimu tingimustes oli kirikumuusika ja kristliku kultuuri areng maha surutud. Vaid tugevad isiksused ja pühendunud ning tõeliselt andekad inimesed nagu Hella Tedder suutsid hoida kooride taset ning pakkuda orelimuusikas kõrgetasemelist helikunsti.

Välislingid

• Köster Liima perekonnaga kodu trepil. Juurupildid.ee
• Juuru kirikuõpetaja Tedder pere ja teenijatega. Juurupildid.ee
• Hella Tedder. Sull’ olgu au. Laulud segakoorile. 1995
• Aidulo, Piret. Silmapaistva muusiku mälestuseks. Eesti Kirik, 23.06.2006
• Piret Aidulo, Ruth Soosaar, Marika Kahar, Ene Üleoja. Sull’ olgu au. Organist-koorijuht Hella Tedder. Meenutusi 100. sünniaastapäeval. 11. juuni 2021