Helena Läks

Allikas: Vikipeedia

Helena Läks (sündinud 4. septembril 1987 Kuressaares) on eesti luuletaja, toimetaja ja kirjastaja.

Õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat ja usuteadust.

Debüütkogu "helena läks", mis ilmus 2010. aasta lõpul, arvati 2010. aasta Eesti 25 kauneima raamatu sekka ning kuulus ka 2011. aasta Betti Alveri luulepreemia nominentide hulka. See on tugevalt eksperimenteeriv ja paljude kriitikute arvates[viide?] ka mässumeelne raamat, mis paigutas Läksi "vihaste noorte naisluuletajate" sekka.

Teine luuleraamat "Korrosioonikihk" ilmus 2014. aasta suvel. Selles "/.../vaoshoitumale väljendusele vaatamata või just hoopiski selle tõttu luuletused /.../ puudutavad ning nende naiivsusest vaba siirus on ehe ja elujõuline," kirjutab kriitik Kadri Naanu oma arvustuses Sirbile[viide?].

Läks on toimetanud Lauri Leeti debüütluulekogu „Zen, vihmapuu ja punane ämber" (Elusamus, 2013) ja Silvia Urgase luuleraamatu "Siht/koht" (Elusamus, 2015). Teinud kaasa NUKU teatri lavastuse „Metsik urisev õnn" trupis, töötanud kultuurilehes Müürileht veebitoimetajana ning on alates 2015. aastast organisatsiooni Let's Do It! World vabatahtlik. Koos Maarja Pärtnaga loonud Tartus tegutseva väikekirjastuse Elusamus.

Läksilt on ilmunud luulevalikuid Müürilehes, Värskes Rõhus, Vikerkaares ja Loomingus, lisaks intervjuusid, artikleid, muusika- ja kirjanduskriitikat.

Alates 2015. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

2017. aastal pälvis Värske Rõhu kirjanduspreemia luule kategoorias luuletsükli "yo autor so marginaalne" eest.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

2010[muuda | muuda lähteteksti]

luulekogu "Helena läks" (Verb)

2014[muuda | muuda lähteteksti]

luulekogu "Korrosioonikihk" (Verb)

2016[muuda | muuda lähteteksti]

lastejutt "Kasside salajane pagaritöökoda" (Päike ja Pilv)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]