Värske Rõhk
| Värske Rõhk | |
|---|---|
 | |
| Peatoimetaja | Saara Liis Jõerand |
| Valdkond | kirjandus |
| Kirjastaja | Sihtasutus Kultuurileht |
| Asutatud | 2005 |
| Toimetuse asukoht | Tartu |
| Keel | eesti |
Värske Rõhk on kirjandusajakiri, mis keskendub noorte autorite loomingu avaldamisele.
Ajakiri ilmub kuus korda aastas. Värskes Rõhus ilmuvad noorema põlvkonna autorite luuletused, proosatekstid, ja arvustused uuema kirjanduse kohta, lisaks noorte välisautorite kirjandusloomingu tõlked, päevikud ning esseed.
Ajakirja esimene number ilmus septembris 2005. Esimene peatoimetaja oli Priit Kruus, 2007–2013 juhtis toimetuse tööd Lauri Eesmaa, alates augustist 2013 kuni novembrini 2020 oli ajakirja peatoimetaja Carolina Pihelgas.[1] 1. novembrist 2020 asus Värsket Rõhku juhtima senine kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp.[2] 1. novembrist 2025 sai peatoimetajaks ajakirja senine tegevtoimetaja Saara Liis Jõerand.[3]
Värske Rõhu tuntumad autorid on Diana Leesalu, Paavo Piik, Eda Ahi, Eia Uus, Maarja Pärtna, Andra Teede, Sveta Grigorjeva. Oma debüütraamatu on ajakirja raamatusarjas "Värske Raamat" avaldanud Eliina Korts, Martin Vabat, Jim Ashilevi, Triin Tasuja, Tuuli Taul, Maarja Pärtna, Barthol Lo Mejor, Linda-Mari Väli, Eda Ahi, Lauri Teder, Tõnis Vilu ja Indrek Lõbus jpt.
Ajakirja andis esmalt välja Eesti Kirjanduse Selts (2005–2006), seejärel MTÜ Värske Rõhk (2007–2014). Aastast 2015 annab Värsket Rõhku välja Sihtasutus Kultuurileht.[4]
Ajakirjal Värske Rõhk on oma raamatusari "Värske raamat".
Aastaauhinna laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2015. aastast annab Värske Rõhk igal aastal aastaauhindu. Aastaauhinnad antakse välja neljas kategoorias: luule, proosa, kriitika ja vabaauhind. Nii nominendid kui ka laureaadid valib Värske Rõhu kolleegium.
2015
[muuda | muuda lähteteksti]- Kristel Algvere, luule (nr 37 ja 38)
- Linda-Mari Väli, novell “Vanaema tuba” (nr 39)
- Indrek Ojam, arvustus “Kirjutamine kohtub olematusega” (nr 38)
- Joosep Susi, essee “Kuidas kirjutada head aega?” (nr 40)
2016
[muuda | muuda lähteteksti]- Hanneleele Kaldmaa, luule (nr 41 ja 44)
- Mirt Vissak, novell “Ülestõusmisjõud” (nr 41)
- Brita Melts, arvustus “Kaootilise inimhinge tundeliiane arheoloogia” (nr 43)
- Kristjan Haljak, luule (nr 42) ja tõlge prantsuse keelest, Bernard Quiriny “Igavesti vintis” (nr 41)
2017
[muuda | muuda lähteteksti]- Helena Läks, luule (nr 47)
- Marianne Lind, novell “Nihe” (nr 47)
- Maarja Helena Meriste, arvustus “Tingimustega inimeseksolemine” (nr 48)
- Agne Pilvisto, essee “Üht tarkust ma nägin päikese all” (nr 48)
2018
[muuda | muuda lähteteksti]- Triin Paja, luule (nr 52)
- Siim Tõniste, lühijutt “Lindikava” (nr 51)
- Mirjam Parve ja Merle Purre, arvustus “Kingitud ausus” (nr 51)
- Mirjam Parve tõlge inglise keelest, Lesley Nneka Arimeh “Mida tähendab taevast kukkunud mees” (nr 52)
2019
[muuda | muuda lähteteksti]- Joosep Vesselov, luule (nr 55)
- Margit Lõhmus, novell “Ma tulen üheöösuhtest (nr 54)
- Joonas Ojap, arvustus “Asjade hetkeseisust” (nr 53)
- Eva Mustonen, päevik (nr 56)
2020
[muuda | muuda lähteteksti]- Liisa Mudist, luule (nr 61)
- Peedu Saar, romaanikatkend “Mailastest” (nr 58)
- Hele-Mai Viiksaar, arvustus “Piim ja importmesi” (nr 58)
- Mikk Grins, luuletõlked läti keelest (nr 59)
2021
[muuda | muuda lähteteksti]- Maryliis Teinfeldt, luule (nr 64 ja 68)
- Ave Taavet, novell "Täispilet" (nr 67)
- Agne Pilvisto, arvustus “Saatana sada palet” (nr 64)
- Rauno Alliksaar, Jasmin B. Frelihi tõlge (nr 65)
2022
[muuda | muuda lähteteksti]- Sanna Kartau, luule (nr 73)
- Marta Talvet, lühijutud “Kolm unenägu” (nr 72)
- Johan Haldna, arvustus “Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika” (nr 72)
- Gregor Kulla, päevik (nr 71)
2023
[muuda | muuda lähteteksti]- Susanna Mett, luule (nr 75)
- Heneliis Notton, lühijutt “trofee.ee” (nr 79)
- Johanna Rannik, arvustused “Pilget ja valu, mõrkjasmagusalt ja muigvelsui” (nr 75) ja “Kehad ja korteripeod” (nr 78)
- Kaarel Viljaste, päevik (nr 80)
2024
[muuda | muuda lähteteksti]- Janika Läänemets, luule (nr 82, 86)
- Andreas Kübar, lühijutud “Paljad inimesed” ja “Imre pann” (nr 82)
- Teele Pärn, arvustus “Kohavaimust vaevatu rääkis ja kergitas hinge” (nr 86)
- Ove Averini ja Henri Otsingu päevik (nr 86)
2025
[muuda | muuda lähteteksti]- e. g. s., luule (nr 92)
- Helena Aadli, miniatuurid (nr 87) ja lühijutt “appi, kuhu sa kadusid?” (nr 89)
- Gregor Mändma, arvustus “Guattari ökosoofia ehk Lõpp Prantsuse aedadele” (nr 92)
- Katarina Budrik, välgatus “Palvetades Sapiensi kabelis” (nr 92)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2005 Tartu Kultuurikandja auhind (harrastuslik kooslus)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Raul Sulbi, "Värske Rõhu uueks peatoimetajaks saab Carolina Pihelgas". Postimees, 21. august 2013.
- ↑ Maarits, Merit (02.10.2020). "Värske Rõhu peatoimetajaks sai Hanna Linda Korp". Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal. Vaadatud 17.07.2011.
- ↑ ERR (3. oktoober 2025). "Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand". ERR. Vaadatud 25. novembril 2025.
- ↑ Alvar Loog, "Värske kõrgrõhkkond eesti kirjanduses". Postimees, 9. oktoober 2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Värske Rõhk
- Jürgen Rooste, "Kas Värske Rõhu põlvkond on olemas?". Sirp, 18. september 2015.
- "Hanna Linda Korp: noored püüavad kõiki mõista, ka konservatiive" ERR kultuur, 30. aprill 2023.