Heinrich Schliemann

Allikas: Vikipeedia
Heinrich Schliemann

Johann Ludwig Heinrich Julius Schliemann (6. jaanuar 1822 Neubukow26. detsember 1890 Napoli) oli saksa päritolu amatöörarheoloog, Trooja linna varemete leidja.

Noorpõlv ja tegevus kaupmehena[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Schliemanni noorpõlv möödus Hollandis Amsterdamis.

Noorena asus ta elama Venemaale Peterburi, et alustada seal äritegevust, sest Lääne-Euroopas toodetud kaupade kasumimarginaal oli Venemaal kõrgem. Äri alustas Schliemann indigo müügiga. Kui algas Krimmi sõda, hakkas ta ka varustama Venemaa sõjatööstusettevõtteid püssirohu tootmiseks vajaliku salpeetriga ja kuulide valmistamiseks vajalikku seatinaga. Kuulujuttude järgi oli kuni kolmandik salpeetrist, mida Venemaa selles sõja tarbeks kasutas, Schliemanni tarnitud[viide?]. Sõjavarustust müües teenis ta märkimisväärse varanduse.

Pärast abielu lahutamist 1869. aastal Schliemann lõpetas äritegevuse ning pani teenitud kapitali panka. Dividendide abiga alustas ta 1870ndatel arheoloogilisi uuringuid.

Tegevus arheoloogia alal[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Schliemann juhtis ja finantseeris esiajalooliste asulapaikade Trooja, Mükeene ja Tirynsi väljakaevamist.

Koostöö Wilhelm Dörpfeldiga andis ta neile kaevamistele teadusliku järjekindluse. Schliemann tõestas, et seni müütiliseks peetud muinasajal oli Kreekas tegelikult kõrge kultuur.[1]

Schliemanni kulla saatus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Saksamaa alistamist 1945. aastal Teise maailmasõja lõpus riisus Punaarmee Berliini muuseumist Schliemanni leitud mälestised ning need toimetati Nõukogude Liitu, kus neid säilitatakse A. Puškini nimelises Kujutava Kunsti Muuseumis Moskvas. Nende omandiõiguse üle toimuvad vaidlused päritolumaa Kreeka, leidja kodumaa Saksamaa ning Venemaa Föderatsiooni vahel[2].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast rikastumist abiellus Schliemann 1852. aastal venelanna Jekaterina Lõžinaga. Neil sündisid lapsed Nikolai, Natalja ja Nadežda.

Kirjelduste järgi oli Schliemann väikest kasvu, kiilastuv, ilmetu näoga ning kitsi, kuid ülirikas. Abielu oli vastastikuse armastuseta. Jekaterina Pavlovna Schliemanni vabameelne käitumine Peterburi seltskonnas avaldas masendavat mõju Schliemannile, kes eraldus seltskondlikust elust ning pühendus ajaloouuringutele.[3]. Seoses Schliemanni sagedaste reisidega jäi side perekonnaga nõrgaks, abielu lõppes 1869. aastal lahutusega. *

Hiljem abiellus Schliemann kreeklanna Sofia Estramentosega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]