Heino Hankewitz

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heino Hankewitz (sündinud 20. jaanuaril 1954 Viru-Nigulas Lääne-Virumaal) on Eesti riigiametnik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Hankewitz lõpetas 1972. aastal Aseri Keskkooli[1] ja 1986. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli (praegu Tallinna Ülikool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.

2002. aastal omandas ta Berliinis sotsiaalmänedžeri kutse.[viide?]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Hankewitz on töötanud muu hulgas Aseri Keskkoolis ja ajalehe Säde toimetuses.

Aastatel 19891995 töötas ta sotsiaalministeeriumis nõuniku, osakonnajuhataja asetäitja ja osakonnajuhatajana. 19971999 oli ta sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjoni (praegu eakate komisjon) esimene esimees. On juhtinud sotsiaalprojekte.

Ta on Tallinnas tegutseva MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu (VENÜ) üks asutajaid ja juhatuse esimees. Kuid ta elab alaliselt Saksamaal Berliinis ning töötab sotsiaal- ja heategevusühingu Volkssolidarität Berliini organisatsioonis sotsiaalmänedžerina.

Samuti esindab ta Eestit Euroopa Vanema Põlvkonna Liidu (EURAG) peanõukogus.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2003 – "Eaka vabatahtliku käsiraamat"
  • 2006 – "Päike peopesal"

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heino Hankewitz on teist korda abielus.[viide?] Esimesest abielust on tal kaks poega[viide?]: endine ajakirjanik Sten A. Hankewitz ja Postimehe ajakirjanik Gert D. Hankewitz.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]