Heiki Pärdi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heiki Pärdi (sündinud 22. aprillil 1951 Raikküla külanõukogus Rapla rajoonis) on Eesti ajaloolane ja etnoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Pärdi on kolhoosniku poeg. Ta lõpetas 1969 Järvakandi Keskkooli, 1974. aastal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja sai 1996. aastal samast magistrikraadi etnoloogias väitekirjaga "Muuseum – kultuurinähtus ja kultuuriuurimise allikas".[1]

Oli 1974–1987 ja 1989–2000 Eesti Rahva Muuseumis teadur, osakonnajuhataja ja teadusdirektor, 2000–2005 Tartu Kunstimuuseumi direktor. Alates 2005. aastast on ta Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor.[1]

1991–1992 oli ta ka Tartu Ülikooli Eesti ajaloo kateedri õpetaja, 1992–1995 ajaloo osakonna assistent, aastast 2005 on ta TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koosseisuväline õppejõud (eesti rahvakultuur, Eesti ja Põhjala traditsiooniline arhitektuur). Pärdi on õpetanud ka etnoloogiat ja museoloogiat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti rahvakultuur, kultuurilugu ja maa-arhitektuuri areng. Osalenud ja juhtinud mitmeid etnograafilisi ekspeditsioone Eestis ja teiste soome-ugri rahvaste aladel. Oli 1996–1999 Eesti Teadusfondi projekti "Kodu kui kultuuritegur 20. sajandi Eestis" juht. Olnud Pro Ethnologia ja Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu peatoimetaja. Üle 60 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Rahva Muuseumi kodumaised esemekogud. Ethnographica paikkondlik päritolu. // ERM aastaraamat XL. Tartu 1994
  • Muutuv maailm ja muuseumid. // Akadeemia (1996) 9
  • Eesti rahvakultuur (kaasautor E. Vunder; koostanud ja toimetanud A. Viires). Tallinn 1998, 2. trükk 2007
  • Muuseum ja tänapäev. Kaasaja dokumenteerimise probleeme kultuuriloomuuseumides. // ERM aastaraamat XLIII. Tartu 1999
  • Eestlaste maailmapilt XX sajandil. Talupoegliku ajakäsituse murenemine. // Akadeemia (2001) 1
  • "Loomulike vajaduste" rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel. // ERM aastaraamat. Tartu 2002: Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid: hügieeni olukord 20. sajandi alguse Eesti külas. // Tuna (2002) 4
  • Eesti taluhäärberid. Tallinn 2005
  • Eesti taluhäärberid II. Tallinn 2007
  • Eesti talumaja moderniseerumine 1850–1940. // Suitsutare 4 (2007)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 5. veebruar 2014

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 139

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.