Heigo Ritsbek

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Heigo Ritsbek (sündinud 12. aprillil 1951 Pärnus) on Anglokatoliku Kiriku ülemaailmne patriarh (2016–) ja Püha Kolmainsuse Anglokatoliku Vaimuliku Teenistuse Kooli president (2020–). Varem oli ta Anglokatoliku Kiriku Euroopa priimas (2018), Eesti Anglokatoliku Kiriku piiskop (20122015), enne seda Karismaatilise Episkopaalkiriku preester (19962012) ja Ühinenud Metodisti Kiriku pastor (1979–1996).

Heigo Ritsbek sündis vaimuliku perekonnas. Ta lõpetas Pärnu 1. Keskkoolis 8 klassi, 1969. aastal lõpetas ta Saaremaal Kingissepa 1. Keskkooli. Seejärel astus ta Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda, mille lõpetas ajaloolasena (1978).

Ülikooli lõpetamise järel töötas ta Eesti Metodisti Kiriku Valitsuse sekretärina 1977–1982 ning Tallinna metodisti koguduse pastorina 1979–1989.

1989. aasta veebruaris emigreerus ta koos perega USA-sse, kus jätkas vaimulikutööd ning teoloogilisi õpinguid, lõpetades metodistliku Asbury Teoloogilise Seminari teoloogiamagistri (Master of Divinity, MDiv, 1993) ja Bostoni ülikooli teoloogiateaduskonna teoloogiadoktori (Doctor of Ministry in Theological Studies, DMin, 1996) kraadiga (väitekiri "The Mission of Methodism in Estonia", Metodisti kiriku misjon Eestis).

Aastal 1996 ühines Heigo Ritsbek Karismaatilise Episkopaalkirikuga, ta pühitseti preestriks 23. juunil 1996 Jacksonville'is (Florida, USA) ning tuli koos perega tagasi Eestisse, samal aastal hakkas rajama Eesti Karismaatilist Episkopaalkirikut. Heigo Ritsbek töötas selle kiriku preestrina 19962012. Ta oli aastail 1996–2011 Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku peavikaariks ning Harkujärve Püha Esimärter Stefanose koguduse rektoriks.

25. augustil 2012 pühitseti Heigo Ritsbek Ugandas Kaseses Aafrikas peapiiskop dr Kiiza S. Thomase poolt piiskopiks. 2012 jätkas dr Heigo Ritsbek teenimist Eesti Anglokatoliku Kirikus, mis oli aasta varem loodud. Veebruaris 2016 rajas peapiiskop dr Heigo Ritsbek mõttekaaslastega Anglokatoliku Kiriku. Ta valiti selle kiriku patriarhiks ning ülemaailmse kiriku keskuseks sai Tallinn, Eesti. Aasta 2020 andmeil kuulub Anglokatoliku Kirikusse 30 riigis 25 piiskoppi, 150 preestrit, 60 diakonit 10 peapiiskopkonnas ja 15 piiskopkonnas üle maailma patriarh dr Heigo Ritsbeki alluvuses. Liikmeid on maailmas üle 31 000, kogudusi 125.

Heigo Ritsbek on vaimulikult teeninud ja jutlustanud 2755 korda 20 riigis 384 700 inimesele (Eesti, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Austria, Šveits, Ühendkuningriik, Läti, Ukraina, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uganda, Prantsusmaa, Kanada, Soome, Venemaa, Gruusia, Puerto Rico, Mehhiko, Taani, Leedu ja Itaalia) keskmiselt 140 inimest teenistusel. Raadio ja TV vahendusel on ta jõudnud oma sõnumitega 1 135 000 kuulajani, seega kokku 1,5 miljoni inimeseni.

Dr Heigo Ritsbek oli ajaloo-, religiooniloo-, ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Tabasalu Ühisgümnaasiumis (2011–2018), Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis (2011–2014) ja Rocca al Mare Koolis (2000–2010). Heigo Ritsbek on töötanud süstemaatilise teoloogia ja kirikuloo dotsendina Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (1996–2012 vaheaaegadega), liturgika, missioloogia, konfessiooniloo ja kirikuloo õppejõuna Tartu Teoloogia Akadeemias (2000–2010) ning eetika ja etiketi õppejõuna Eesti Mereakadeemias (2004–2005).

Aastal 2020 andis patriarh dr Heigo Ritsbek välja autobiograafia pealkirja all "Tagasivaade" (Kirjastus Allika).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1972 – Amatöörfilmide festivalil sai Heigo Ritsbeki film "Lunastuseta sonaat neljale" kolmanda koha
  • 1978 – Tartu ülikooli lõputöö "Lollardite liikumisest 14. saj Inglismaal" sai esimese preemia

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus ning kolme tütre isa ja kolme tütretütre vanaisa.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]