Harilik tõrvalill

Harilik tõrvalill
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Nelgilaadsed Caryophyllales;
Sugukond	Nelgilised Caryophyllaceae;
Perekond	Tulinelk Lychnis;
Liik	Harilik tõrvalill;
Binaarne nimetus
	Lychnis viscaria; L.
Sünonüümid
	Silene viscaria; Viscaria vulgaris; Viscaria viscosa;

Harilik tõrvalill (Lychnis viscaria L.) on nelgiliste sugukonda tulinelgi perekonda kuuluv taimeliik.

30–60 cm kõrgune harilik tõrvalill on püstise veripunase varrega. Juurmised lehed moodustavad lehekodariku, varrel aga on lehed vastakuti asetsevad. Õitseb mais, juunis.

Tõrvalill on suurepärane meetaim, õied purpurpunased, neid tolmeldavad päeva- ja ööliblikad, kes oma pikkade tundlatega jõuavad meeni ja samal ajal tolmeldavad õisi. Et nektarit ei ihkaks muud putukad, kes lihtsalt roomavad mööda taime, kuid ei tolmelda õisi, kaitseb tõrvalill end eritades varrele kleepainet. Nende omaduste tõttu on tõrvalill omandanud oma rahvapärased nimetused: tõrvanelk, tõrvakann, unilill, kurjakubjapisarad. Õitsemise lõpus taim enam kleepainet ei eralda. Kultuuristatult esineb valgete õitega sorte.

Kasvab kuivadel rohumaadel. Eestis sage.

Välislingid

Tõrvalill andmebaasis eElurikkus