Harilik naistenõges

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Harilik naistenõges
Harilik naistenõges (Nepeta cataria L.)
Harilik naistenõges (Nepeta cataria L.)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Naistenõges Nepeta
Liik Harilik naistenõges
Binaarne nimetus
Nepeta cataria
L.

Harilik naistenõges (Nepeta cataria L.) on huulõieliste sugukonda naistenõgese perekonda kuuluv mitmeaastane sidrunilõhnaline rohttaim.

Harilik naistenõges on väga vastupidav taim, mida leidub nii aedades kui ka looduses, ent viimases leidub teda vähem. Kui minna loodusesse otsima, siis suurima tõenäosusega võib teda leida Kihnu saarelt, vähemal määral ka Pärnu ja Tartu lähistelt ning Kirde-Eestist, ent seal kasvab ta enamasti metsistunult prahipaikadel.[1] Droogina kasutatakse tema lehti ja ürti, mis mõjuvad rahustavalt ja spasmolüütiliselt.[2]

Üldiselt on ta teada-tuntud ka oma veidra mõju poolest kassidele – naistenõges mõjub kassidele sarnaselt palderjaniga.[3]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Nepeta cataria L.

Harilik naistenõges kasvab 40–100 sentimeetri kõrguseks. Tema lehed on kolmnurkjas-munajad, täkilise kuni saagja servaga ja värvuselt hallikasrohelised. Sarnaselt piparmündiga asuvad rohttaime määrdunudvalged õied varte ja harude tipus kobarates. Tegemist on väga vastupidava taimega – ta on külmakindel ning paljundab end ise isekülvi kaudu, mistõttu leidub teda ka looduslikult (näiteks elamute ümbruses, metsaservadel, niitudel jne).[4]

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Naistenõgest on üsna lihtne seemnest paljundada, kuid kui on tahtmine, et taim kasvaks ja valmiks kiiresti, on mõttekam jaotada juba olemasolevat puhmikut. Lisaks saab teda paljundada pistikute abil, mida võetakse alumistest võsudest.[5]

Üldiselt sobib ta hästi segapeenrasse, ürdiaeda või põõsaid palistama. Lisaks meelitab taim ligi herilasi ja mesilasi, nii et istutamise juures tuleks asukohale tähelepanu pöörata.[5]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik naistenõges

Hariliku naistenõgese droogiks on lehed ja ürt. Drooge kogutakse enne õitsemist, sest õitsemise ajal muutub taime keemiline koostis ning sellega koos ka tema lõhn ja maitse. Lehti ja ürti kogutakse päikesepaistelise ja kuiva ilmaga ning kuivatatakse temperatuuril 30–35 kraadi.[2]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiliselt koostiselt sarnaneb sidrunmelissiga. Oluline on temas sisalduv eeterlik õli, mis koosneb nepetalaktoonist, epinepetalaktoonist, kariofülleenist, kamprist, tümoolist, karvakroolist, pulegoonist, tsitraalist, tsitronelloolist, geranioolist, limoneenist, ineroolist, dipenteenist, nepeetahappest ja nepetoolist. Lisaks sisalduvad taimes flavonoidid ja kumariinid.[2]

Eeterlik õli annab noorele naistenõgesele roosilõhna, mis vananedes muutub sidrunilõhnaks. On ka erandlikke taimi, mille lõhn meenutab rohkem münti.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutamine meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Harilikku naistenõgest kasutatakse külmetushaiguste ja palaviku ravis, kõhuspasmide, migreeni, närvilisuse ja unetuse korral, sapi- ja uriinierituse suurendamiseks. Teaduslikult on kinnitust leidnud üksnes tema palavikku vähendav, spasmolüütiline ja nõrgalt rahustav toime.[4]

Vesitõmmise valmistamiseks lisatakse ühele klaasile kuumale veele 2 teelusikat droogi ja lastakse 2 tundi tõmmata. Tõmmist tarvitatakse 3–4 korda päevas umbes 20 minutit enne söömist. Ühekordne annus on üks supilusikatäis. Meeldiva joogitee saamiseks lastakse droogil tõmmata üksnes kuni viis minutit.[4]

Toime on kindlam, kui droogiks kasutada õitsevaid taimi, jämedaid varsi ning kui tee tõmbamise aeg on pikem. See tingib aga ka maitses muutuse – sidrunimaitsele lisandub ebameeldiv varjund.[4]

Kasutamine väljaspool meditsiini[muuda | muuda lähteteksti]

Väljaspool meditsiini kasutatakse harilikku naistenõgest maitseainena.[4]

Vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt ei ole raviannustes kasutatuna ohtlik, kuid kasutamine on vastunäidustatud rasedatele.[4]

Harilik naistenõges ja kassid[muuda | muuda lähteteksti]

Kass nuusutamas harilikku naistenõgest

On kirjeldatud, et kassidele mõjuvat harilik naistenõges võrreldavalt palderjaniga. Taimes sisalduv nepetalaktoon avaldab kassidele hallutsinogeenset toimet. On tõenäoline, et selle aine toime avaldub enam-vähem sarnaselt kassi enda hormoonide toimega ajal, kui ta on seksuaalselt aktiivne. Tuvastatud on ka sellest erinevaid tegevusi, näiteks, tagaajamist, mängimist ja jahipidamist. Toime kassile avaldub haistmismeele kaudu.[3]

Üksnes osa kassidest (umbes 60%) tajub hariliku naistenõgese toimet. Keha vastus on autonoomne ning see on seotud dominantse geeniga, mis kandub edasi pärilikkuse teel.[3]

Kui kass puutub kokku hariliku naistenõgesega, siis tema käitumine on põhiliselt järgmine: nuusutamine, taime närimine ja lakkumine, pea raputamine, põskede ja keha hõõrumine. Lisaks võib esineda ka keha venitamist, sülitamist, hüperaktiivsust.[3]

Arvatakse, et põhilist mõju avaldab nuusutamine, ent taime närimine või söömine vabastab rohkem nepetalakooni ehk see suurendab aine toimet.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Kukk (2015). Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak. Lk 240. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 603–604. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Julia Wilson. "Catnip (Nepeta cataria) - Everything You Need To Know". Vaadatud 16.04.2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Ain Raal (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus. Lk 321–322. 
  5. 5,0 5,1 Peter McHoy, Pamela Westland (2008). Maitse-, lõhna- ja ravimtaimed. Varrak. Lk 70.