Haren (Saksamaa)

Haren
Pindala	209 km² (2017)
Elanikke	24 498 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 48′ N, 7° 14′ E
	Valla asend Emslandi kreisis

Haren (1945–1948 poola keeles Maczków) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.

Linna pindala on 208,76 km². 31. detsembril 2015 elas seal 23 545 inimest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harenit on esmamainitud keskajal (890. aasta paiku) Corvey kloostri registris. 1150. aasta paiku asutati Neuhareni ('Uus-Hareni') asula, samas kui Altharen ('Vana-Haren') moodustus ümber kohaliku lossi, mis kuulus Münsteri piiskopile, kes ostis selle 1252. aasta paiku hertsoginna Jutta von Ravensbergilt. Kolmekümneaastase sõja lõpuks oli Haren peaaegu täielikult purustatud, kuid taastus varsti ja sai märkimisväärseks kaubasadamaks Emsi jõel. Hareni asukad olid suuremalt jaolt kaupmehed ja laevnikud, kes vedasid vilja ja muid kaupu Emsi pidi allavoolu.

Napoleoni ajastul 1803. aastal anti linn Arenbergi hertsogile kompensatsiooniks maade eest jõe teisel kaldal. Kuid juba 1810. aastal liidendati otse Prantsuse keisririiki. Viini kongressil anti Haren koos kogu Arenberg-Meppeni hertsogkonnaga Hannoveri kuningriigile, mis 1866. aastal sai omakorda Preisi kuningriigi ja siis Saksa keisririigi osaks. Prantsuse-Preisi sõja puhkedes püstitati lähikonda suur sõjavangilaager. Prantsuse vangid ehitasid muuhulgas Haren-Rütenbrocki kanali, tänu millele hakati piirkonnas tootma turvast. Hoolimata kõigist muudatustest hallati kuni 1913. aastani mõlemat asulat otse kiriku poolt. Alles siis võttis Saksamaa valitsus üle Meppeni halduspiirkonna, kuhu Haren kuulus.

1935. aastal oli Harenis registreeritud 205 erinevas suuruses laeva. Kuigi osa neist mobiliseeriti ja kadusid merel Teises maailmasõjas, jäi Haren märkimisväärseks kodusadamaks Saksa laevadele. Altharen ja Neuharen ühendati lõpuks oktoobris 1956 ja detsembris 1965 sai Haren linnaõigused.

Poola enklaav[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja lõppedes oli Saksamaal üle 3 miljoni Poola kodaniku, enamus neist ümberasustatud isikud, kes jõudsid sinna kas orjatöölistena, Saksa koonduslaagrite vangidena või sõjavangidena. Kuna poliitiline olukord kommunistide kontrollitud Poolas oli ebakindel, otsustasid liitlasvõimud luua Saksamaal Poola enklaavi, mis oleks nii ümberasumislaager, kohalik kultuurikeskus kui ka jaam, millest ümberasujad võiksid edasi asuda Poolasse või erinevatesse lääneriikidesse. Kuna Haren asus okupatsioonitsoonis, mida haldas Poola I korpus (ja täpsemalt Poola 1. soomusdiviis), valiti see, kui kõige sobivam Poola enklaavi keskus Saksamaal.

19. mail 1945 kolis Poola 1. soomusdiviis, Briti armee juurde kuuluv üksus, kõik tuhanded perekonnad Harenisse. Üle 4000 poolaka sunnitöölaagritest ja sõjavangilaagritest Põhja-Saksamaal kolisid linna. Paljud neist olid olnud Armia Krajowa liikmed, mehed ja naised, kes võitlesid 1944. aasta Varssavi ülestõusus.

Esialgu sai uus Poola enklaav nimeks Lwów, linna järgi Kagu-Poolas, mis oli okupeeritud ja hiljem annekteeriti Nõukogude Liidu poolt. Kuid Nõukogude survel muudeti nimeks Maczków, kindral Stanisław Maczeki auks, kes oli juhtiv ohvitser soomusdiviisis ja kohalikus liitlaste okupatsiooniväes. Linnatänavad said poolakeelsed nimed, kas erinevate väeüksuste (Legionów Str., Artyleryjska Str.) auks või Varssavi tänavate (Ujazdów avenüü) järgi.

Järgnevatel kuudel loodi Poola linn Poola linnapeaga, Poola kooliga, rahvaülikooliga, Poola tuletõrjega ja Poola pastoraat. Viimane registreeris 289 pulma ja 101 matust. 479 poolakat sai sünnitunnistuse, kus sünnikohaks oli märgitud Maczków. Kuna 1. soomusdiviisi hallataval territooriumil oli sadu tuhandeid poolakaid, muutus Maczków ka kultuurikeskuseks: iga päev ilmusid ajalehed (Dziennik ja Defilada jõudsid lõpuks tiraažini 90 000), avati teater (juhtis Leon Schiller) ja kontserdisaalid olid aktiivsed. Poola enklaavis toimunud kõige olulisemate sündmuste seas oli Benjamin Britteni ja lord Yehudi Menuhini 1947. aasta kontsert.

1946. aasta sügisel hakati Loode-Saksamaal paiknenud Poola vägesid demobiliseerima ja tagasi Ühendkuningriiki saatma. Ka tsiviilelanikud hakkasid Poolasse naasma või teistesse Euroopa riikidesse kolima. 1948. aasta lõpuks tagastati linn põlisasukatele (ja nimetati tagasi Hareniks).