Hameln

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hameln

saksa Hameln

Hamelni vapp

Pindala: 102,3 km²
Elanikke: 57 228 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 6′ N, 9° 22′ E
Hameln (Saksamaa)
Hameln

www.hameln.de
Hamelni panoraam
Hamelni paiknemine Hameln-Pyrmonti kreisis

Hameln on linn Weseri jõe ääres Alam-Saksimaal Saksamaal. See on Hameln-Pyrmonti kreisi keskus. Linna pindala on 102,30 km². 31. detsembril 2016 elas seal 56 747 inimest. Linn on tuntud Hamelni rotipüüdja muistendi järgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hameln sai alguse benediktiini kloostrist, mis asutati juba 851. aastal. Küla kasvas naabruses ja sai linnaks 12. sajandil. Juhtum "rotipüüdjaga" (vaata allpool) juhtus öeldavasti 1284. aastal ja võib põhineda tõelisel sündmusel, kuigi mõnevõrra erinevana muistendist. 15. ja 16. sajandil oli Hameln Hansa Liidu pisiliige.

1634. aasta juunis, Kolmekümneaastase sõja ajal, kaotas keisriarmee kindral Lothar Dietrich Vabahärra von Bönninghausen Oldendorfi lahingus Rootsi kindral Kniphausenile, pärast mida piirati Hameln Rootsi armee poolt ümber.

Linna suurima õitsengu ajastu algas 1664. aastal, kui Hamelnist sai Calenbergi vürstkonna kindlustatud linn. 1705. aastal sai see osaks äsjaloodud Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnast (kutsutud ka Hannoveriks), kui Calenbergi vürst Georg Ludwig, hilisem Suurbritannia kuningas George I, päris Lüneburgi vürstkonna.

Hameln ümbritseti nelja kindlusega, mis andis talle hüüdnime "Põhjala Gibraltar". See oli kõige tugevamalt kindlustatud linn Hannoveri kuurvürstkonnas. Esimene kindlus (Fort Georg) ehitati aastatel 1760 kuni 1763, teine (Fort Wilhelm) 1774. aastal, kolmas 1784. aastal ja viimane (Fort Luise) ehitati 1806. aastal.

1808. aastal alistus Hameln võitluseta Napoleonile, pärast viimase võitu Jena ja Auerstedti lahingus. Napoleoni väed tõmbasid seejärel maha ajaloolised linnamüürid, vahitornid ja kolm kindlust Weseri jõe teisel kaldal. 1843. aastal ehitas Hamelni rahvas Fort Georgi varemetest Klüti mäele vaatamisväärse torni. Seda torni kutsutakse Klütturm ja see on populaarne turismisihtkoht.

1867. aastal sai Hameln Preisi kuningriigi osaks, mis annekteeris Hannoveri pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda.

Teise maailmasõja ajal kasutati Hamelni vanglat sotsiaaldemokraatide, kommunistide ja teiste poliitvangide kinnipidamiseks. Umbes 200 suri seal; rohkem suri aprillis 1945, kui natsid saatsid vangid pikale rännakule, karteslLiitlaste edenemist. Kohe pärast sõda kasutati Hamelni vanglat Briti okupatsioonivägede poolt sõjakuritegudes süüdistatavate sakslaste kinnipidamiseks. Pärast süüdimõistmist hukati neist seal umbes 200, sealhulgas Irma Grese, Josef Kramer ja üle tosina Stalag Luft III mõrvade toimepanija. Vanglast on sellest ajast alates saanud hotell. Hukatud sõjakurjategijad maeti vangla õuele, kuni see täis sai; edasised matmised toimusid Am Wehli kalmistule Hamelnis. 1954. aasta märtsis hakkasid Saksa võimud ekshumeerima 91 keha vangla õuest; nad maeti ümber eraldi haudadesse pühitsetud maal Am Wehli kalmistul.

Aastail 19231973 oli Hameln kreisivaba linn.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Alljaotised[muuda | muuda lähteteksti]

Weseri valgla
  • Afferde
  • Hastenbeck
  • Halvestorf
  • Haverbeck
  • Hilligsfeld (sealhulgas Groß ja Klein Hilligsfeld)
  • Sünteltal (sealhulgas Holtensen, Welliehausen ja Unsen)
  • Klein Berkel
  • Tündern
  • Wehrbergen
  • Rohrsen
  • Welliehausen

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Rotipüüdja lugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rotipüüdja viib lapsed Hamelnist välja. Kate Greenaway illustratsioon.

Linn on kuulus rahvajutu Hamelni rotipüüdja (saksa: Der Rattenfänger von Hameln) poolest, keskaegne lugu, mis räägib 13. sajandil linna tabanud tragöödiast. Vendade Grimmide kirjutatud versioon tegi selle kogu maailmas populaarseks; see on ka Goethe ja Robert Browningi tuntud luuletuste teema. Suviti igal pühapäeval esitavad näitlejad loo kesklinnas.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]