Halliste jõgi
| Halliste jõgi | |
|---|---|
.JPG) Linnaveske järv Halliste jõel | |
| Lähe | Karksi-Halliste ürgorg |
| Suubub | Navesti jõgi |
| Valgla maad | Eesti, Läti |
| Valgla pindala | 1890,7 km²[1] |
| Pikkus | 92 km[1] |
| Langus | 66 m |
| Lang | 0,77 m/km |
| Parempoolsed lisajõed | Kutsiku oja, Pornuse oja, Muku oja, Maru oja, Pale jõgi, Naaritsaoja, Seaoja, Maimoja, Tõõtsi oja, Risti jõgi, Raudna jõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Kalmekraav, Pöögle oja, Kuustle oja, Tikuti oja, Paluoja, Lüütre oja, Hendrikhansu oja, Enu oja, Tõlla jõgi, Piirioja, Alva jõgi, Meuse oja, Mõrdepera oja, Rabakraav |
 | |
Halliste jõgi (ka Kariste jõgi) on jõgi Edela-Eestis Sakala kõrgustikul ja Soomaal, Navesti jõe suurim lisajõgi.
Jõgi on 92 km pikk ja 1890,7 km² suure valglaga,[1] mis moodustab Navesti jõe valglast suurima osa. Halliste jõel on palju lisajõgesid ja -ojasid. Halliste jõe asend Navesti jõe suhtes põhjustab Soomaal suuri üleujutusi.
Halliste jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Halliste jõe lähe asub Sakala kõrgustikul, Karksi ürgoru ülaosas Valga–Uulu maantee äärest. Haldusjaotuse järgi algab jõgi Viljandi maakonnas Mulgi vallas Kõvakülas. Kõrgustikul voolab jõgi mööda Karksi ürgorgu loode suunas. Karksi-Nuia linna ääres on org järsunõlvaline ja seal on jõele rajatud kaks paisjärve, Linnaveske järv ja Karksi järv, viimasest läheb üle Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee. Karksi järvest väljumisel voolab jõgi Karksi-Nuia – Halliste tee alt läbi. Ürgorg muutub seejärel laiemaks ja selle põhi soiseks, jõgi läbib Saksaveske järve. Enne Kariste järve voolab jõgi endise Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee tammi ja Sultsi – Abja-Paluoja tee alt läbi. Kariste järv on viimane ja ainus looduslik järv, mis jõele jääb. Vana-Kariste ligidal, pärast Veelikse – Vana-Kariste tee alt läbivoolamist on jõesängi umbes 6 km pikkusel lõigul õgvendatud. Pärast Tõlla jõe suubumist vasakult voolab Halliste jõgi Tõlla–Kamali tee alt läbi. Umbes selle koha peal lõppeb Sakala kõrgustik ja edasi voolab Halliste jõgi juba Soomaal. Kanakülas suubub paremalt Pale jõgi ja umbes 750 m pärast voolab jõgi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Kanaküla silla alt läbi. Kanakülas suubub vasakult veel ka Alva jõgi, mille järel pöörab Halliste jõgi rohkem põhja suunas. Seejärel tuleb Halliste jõe ainus kärestikuline lõik, kaitsealune Vardja kärestik koos Vardja aluskivimi paljandiga. Jõe lõpuosa voolab Soomaa rahvuspargi alal. 7,6 km enne Halliste jõe suuet suubub paremalt Raudna jõgi. Halliste jõgi suubub vasakult poolt Navesti jõkke Soomaal, suue asub haldusjaotuse järgi Pärnu maakonnas Riisa ja Aesoo küla piiril.
Jõgi läbib nelja seisuveekogu: Linnaveske järve, Karksi järve, Saksaveske järve ja Kariste järve;[2] viimane on ainus looduslik järv jõel.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Halliste jõe alamjooks on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.
XX sajandi alguses loeti suurt osa Halliste jõest parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).[3]
Valgla[muuda | muuda lähteteksti]
Halliste jõe valgla suurus on 1890,7 km² ja see moodustab Navesti jõe 3004,2 km² suurusest valglast suurima osa (63%).
Halliste jõe valglast suurima osa (59%) moodustab Raudna jõe 1122,5 km² suurune valgla, ülejäänud lisajõgede valglad on tunduvalt väiksemad: Pale jõgi 117 km², Tõlla jõgi 96,3 km² ja Alva jõgi 60,9 km².
Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Halliste jõgi voolab läbi nelja kaitsealuse ala: Karksi maastikukaitseala, Kariste järve hoiuala, Kikepera hoiuala ja Soomaa rahvuspark.[2] Lisaks on Halliste jõele loodud Vardja aluskivimi paljandi ja kose kaitseala, millega kaitstakse jõe ainsat kärestikulist lõiku Vardja kärestikku ja selle põhjas paljanduvaid Devoni liivakivimeid.
Suurvesi[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Soomaa suurvesi
Halliste jõgi suubub Navesti jõkke terava nurga all ning kui suurvee ajal veetase tõuseb, on Halliste jõe voolu suund suudmes peaaegu vastassuunaline Navesti vooluga. Seetõttu ei suuda Halliste jõgi enam Navestisse piisavalt vett ära anda, jõe tase tõuseb märgatavalt ja põhjustab alamjooksul ulatuslikke üleujutusi (Soomaa suurvesi).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Halliste jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 21.03.2022.
- ↑ 2,0 2,1 Halliste jõgi Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Halliste jõgi Eesti looduse infosüsteemis
- Halliste jõgi keskkonnaportaalis