Gustav Vahar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Foto, ESM F 383-585-H 12.jpg
Gustav Vahar
Continents.svg
Kuld 1907 Kreeka-Rooma maadlus

Gustav Vahar, ka Gustav Vaher (11. oktoober 1879 Lihula vald21. detsember 1966) oli eesti maadleja, elukutseliste maailmameister. Tema võistluskaal oli 85–87 kg[1].

1894 kolisid tema vanemad Tallinna lähedale Haabersti mõisa[1]. Vaharist sai Tallinna Lõbu-Jõulaste Klubi liige[1], 1898 astus Tallinna Vabatahtlikku Atleetide Klubisse[2], pärast kuulus Friedrich Kelleri raskejõustikuklubisse, mis asus Tallinna Kaasani kiriku lähedal Imanta tänaval[3].

Vahari esimene avalik esinemine toimus 1899 suvel Tallinnas Rannavärava mäel, kus ta kohtus Aleksander Abergiga.[1]

1900 tuli ta Eesti meistrivõistlustel Abergi järel teiseks.[1]

Aprillis 1903 pälvis ta Helsingis eriauhinna. Kohe pärast seda hakkas ta Georg Lurichi palvel elukutseliseks. Lurichi truppi kuulus ta üle 11 aasta.[1]

Pariisis 1906 võitis Vahar enam kui 40 sportlase osavõtul peetud võistlustel hõbedase autasu ja tehniliselt parima maadleja eriauhinna.[1]

1907 tuli ta Lissabonis elukutseliste maailmameistriks.[1]

1914 loobus Vahar spordist. Ta asus tööle Novorossiiski Volga-Kaama kommertspanka. Töö kõrvalt treenis ta noori maadlejaid ja tõstjaid.[1]

Pärast Esimest maailmasõda naasis ta Eestisse. Ta töötas massöörina “Kalevis”, treenerina ja kohtunikuna, kuulus raskejõustikusektsiooni juhatusse[1]. Vahar oli üks viiest mehest, kes 1946 esimesena vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks said (veel Erich Byström, Aleksander Ojala, Edgar Puusepp ja Boris Sülluste)[4].

Veel 1960-ndatel käis Vahar sageli maadlusvõistlusi vaatamas. Teadustajad märkisid seda alati ära, sest Vahar oli Lurichi kaaslasena elav eesti maadlusajalugu.[2]

Alates 1967 korraldas “Dvigatel” Gustav Vahari mälestusvõistlusi maadluses.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 89-90
  2. 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 24
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 19
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 208, 306
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 232

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]