Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt
Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt (15. märts / 27. märts 1872 Suure-Kõpu Kõpu kihelkond – 5. jaanuar 1947 Schleswig) oli Eesti vaimulik.
Pundt õppis aastatel 1879–1890 Viljandi maagümnaasiumis ja 1891–1895 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Töötas aastatel 1895–1896 Viljandi maagümnaasiumis. Prooviaastal oli ta Audru Püha Risti koguduses. Ordineeriti õpetajaametisse Tallinna toomkirikus 1. novembril / 13. novembril 1898.[viide?]
Oli aastatel 1898–1901 Järva-Madise koguduses Franz Johann Nerlingi adjunkt ja 1901–1935 teenis Valjala Martini koguduse õpetajana.
1915. aastal saadeti ta Vene sõjaväe ülemuse käsul Saaremaalt välja, kuid sai ta mandril ise elukohta valida. Ta asus elama Viljandisse, oli 1915. aastal vikaar Viljandi Pauluse koguduses, 1915–1917 Paistu Maarja koguduses ja kuni 1918. aasta alguseni Kolga-Jaani Johannese koguduses. 1918. aastal avanes tal võimalus tagasi Saaremaale pääseda. Lisaks hooldas ta aastatel 1911–1915 ja 1921–1926 Püha Jakobi kogudust. Jäi 21. märtsil 1935 emerituuri, elas seejärel Kuressaares.[1][2]
Oktoobris 1939 väljus Roomassaare sadamast aurik Adler, mis viis umbes 200 põgeniku seas ka Pundti Saksamaale.[3] Pundt elas aastatel 1939–1945 Schwetzis (praegu Świecie, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas), alates 1945 Schleswigis (Schleswig-Flensburgi kreisis Schleswig-Holsteini liidumaal). Schleswigis ta ka suri.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Veiko Vihuri, "Saaremaa 2." peatükk "Usk ja kirik", Koolibri 2007, lk 443
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann