Gunnar Nurk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gunnar Nurk (sündinud 3. juulil 1976 Põltsamaal) on Eesti keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gunnar Nurk on Kaspar Nurga vend.[1]

1994. aastal lõpetas Nurk Põltsamaa Keskkooli, 1998 füüsika-keemiateaduskonna, M.Sc. füüsikas ja elektrokeemias (2000, TÜ), väitekiri “2-metüül-2-butanooli adsorptsioon vismuti (111), (001) ja () monokristalli tahkudel”, Ph.D. (füüsikaline ja elektrokeemia, 2003, TÜ), väitekiri “Adsorption kinetics of some organic compounds on bismuth single crystal electrodes”.[1]

Nurk oli 1999–2001 OÜ Tartu Tehnoloogiad keemik, 2001–02 TÜ füüsikalise keemia instituudi erakorraline teadur, 2002– teadur, ühtlasi 2003 Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi külalisteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Gunnar Nurga uurimisvaldkonnad on protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides, nende rakendused uuetüübilistes elektrienergia allikates ja -salvestites; tahkeoksiidkütuselemendi katoodi poorsuse, mikrostruktuuri ja keemilise koostise optimeerimine; orgaaniliste ühendite adsorptsiooni ja kondensatsiooni seaduspärasuste analüüs. Osalenud aktiivselt kõrgtemperatuurse kütuseelemendi uuringute arendamisel. Üle 40 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide, lk 24

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 127-128

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.