Giovanni Poleni
| Giovanni Poleni | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
23. august 1683 Veneetsia (Veneetsia vabariik) |
| Surmaaeg |
15. november 1761 (78-aastaselt) Padova (Veneetsia vabariik) |
| Amet | insener, meteoroloog, hüdroloog |
| Töökoht | |
| Autasud | Londoni Kuningliku Seltsi liige |
Giovanni Poleni (umbes 1683 Veneetsia, Itaalia – november 1761 Padua) oli itaalia markii, füüsik, matemaatik, insener ja muinsusuurija.
Giovanni Poleni oli markii Jacopo Poleni poeg. Ehkki isa soovil alustas ta kõigepealt juuraõpinguid, jättis Giovanni need peagi pooleli ning õppis somaskaanide koolis Veneetsias klassikuid, filosoofiat, teoloogiat, matemaatikat ja füüsikat, samuti Giuseppe Marcati käe all tsiviil- ja militaararhitektuuri.
1709. aastal avaldas ta teoses "Miscellanea" oma esimesed uurimused baromeetrite, termomeetrite, mehaaniliste arvutusmasinate ja päikesekellade teemal. 25-aastaselt määrati ta Padua Ülikoolis astronoomia ja meteoroloogia professoriks. 1715. aastal määrati ta füüsikaprofessoriks ning 1719. aastal päris ta Nicholas II Bernoullilt matemaatikaprofessuuri. Neil aastail uuris ta kalendrit ja navigatsiooni. 1725. aastal alustas ta meteoroloogilisi vaatlusi ja mõõtmisi, mida jätkasid hiljem tema poeg Francesco, Giovanni Battista Morgagni ja abee Giuseppe Toaldo.
Hüdraulikast ja arhitektuurist huvitudes süüvis ta Vitruviuse teostesse ning avaldas 1739. aastal raamatu "Exercitaxiones Vitruviane". Hüdraulikaasjatundjana sai ta Veneetsia senatilt ülesandeks hoolitseda Alam-Lombardia veekogude eest ning korraldada vajalikke ehitustöid, et vältida üleujutusi. Korduvalt pidi ta ka lahendama vaidlusi suveräänide vahel, kelle valdused piirnesid veega. 1739. aastal anti Polenile Padua Ülikoolis üks Euroopa esimesi eksperimentaalfüüsika professuure, 1740 rajas ta Itaalia ülikoolide esimese füüsikalabori (Téatro di filosofia sperimentale). Kuni oma surmani arendas ta sealset katse- ja õppeseadmete kollektsiooni, nii et see kasvas ligi 400 aparaadini, olles Euroopa suurim. Viimase ametikohana pälvis ta 1755. aastal mereteaduse ja laevaehituse professuuri.
1709. aastal ehitas Poleni esimese mehaanilise arvutusmasina, mis kasutas reguleeritava hammaste arvuga hammasrattaid, puust nn "arvutuskella".[1] Ta lõhkus aga oma leiutise, kui kuulis, et Antonius Braun oli teeninud 10 000 Reini kuldnat sellega, et pühendas oma analoogse masina keiser Karl VI-le.[2] Poleni kirjeldas masinat oma teoses "Miscellanea" 1709. aastal, kuid seda kirjeldas ka Jacob Leupold raamatus "Theatrum Machinarum Generale" ("Masinate üldteooria"), mis ilmus 1727. aastal. 1729 ehitas ta ka joonistusseadme, millega sai joonistada logaritmiliste funktsioonide graafikuid.
Giovanni Poleni katsed langevate kehadega viisid vaidluseni Samuel Clarke'i ja teiste njutoniaanidega, millest arenes klassikalise mehaanika ajaloos tuntud "elujõu" (vis viva) diskussioon.[3]
Poleni arhitektuuriteadmiste tõttu kutsus Benedictus XIV ta 1748. aastal (teistel andmetel juba 1743) Rooma, uurima Püha Peetruse basiilika kiirelt lagunevat kuplit, mida 1742. aastal olid uurinud 1742 Thomas Le Seur, Rugjer Josip Bošković ja François Jacquier. Poleni kuulutas kohe, et kuppel vajab remonti. Ta kirjutas ka rea muinsuste teemalisi dissertatsioone. 30. novembril 1710 valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks[4], 1715. aastal võeti ta Leibnizi algatusel Berliini Teaduste Akadeemiasse. 1739. aastal võttis ta liikmeks Prantsuse Teaduste Akadeemia ning hiljem tegid sama Berliini ja Peterburi teaduslikud seltsid. Padua linn valis ta magistraadiks ning pärast Poleni surma telliti skulptor Antonio Canovalt tema kuju. Veneetsia vermis Poleni auks medali.
Giovanni Poleni pidas kirjavahetust Leonhard Euleri, Pierre Louis Moreau de Maupertuis' ja vendade Bernoullidega.
Poleni oli ka innukas muusikasõber ja Guiseppe Tartini patroon.
Giovanni Poleni abiellus Orsola Robertiga Bassano del Grappast.
Poleni järgi on saanud nime Poleni valem ülevooluhulga arvutamiseks.
Peateosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Miscellanea (füüsikatraktaadid), Veneetsia, 1709;
- De vorticibus coelestibus, Padua, 1712;
- De motu acquæ mixto, Padua, 1717;
- De castellis per quæ derivantur fluviorum latera convergentia, Padua, 1720;
- Exercitationes Vitruvianæ Veneetsia, 1739;
- Il tiempo di Diana di Efeso (Diana tempel Ephesoses); Veneetsia, 1742.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Copy of Poleni's machine (it) Museo Nazionale della Scienza e della Tecnologia Leonardo Da Vinci. Vaadatud 4. oktoobril 2010
- ↑ Jean Marguin, p. 93-94 (1994)
- ↑ Iltis, C. (2009). "The Leibnizian-Newtonian Debates: Natural Philosophy and Social Psychology". The British Journal for the History of Science 6 (4): 343. doi:10.1017/S000708740001253X. edit
- ↑ "Library Archive". Royal Society. Vaadatud 05.12.2012.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Herbermann, Charles, ed. (1913). "Giovanni Poleni". Catholic Encyclopedia. Robert Appleton Company (viidatud allikad: ANON, Memorie per la vita del Signor G. P. (Padua, 1762); FOUCHY, Eloge, Mém. de l'ac. des Sc. hist. (Paris, 1763))
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Giovanni Poleni biograafia
- Giovanni Poleni biograafia (itaalia keeles)