Georg von Syburg zu Wischlingen

Allikas: Vikipeedia

Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen jne) oli Dünaburgi komtuur Liivi sõja alguses ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 15541561.

Syburgi vanemad olid Jürgen von Syburg zu Wischlingen ja Anna von Plettenberg. Enne 1540. aastat sai temast Liivi ordu liige ja ta õppis 1540. aastatel nii Wittenbergis kui ka Rostockis. Aastatel 15441558 oli ta mitmete ordulinnuste linnusekomtuur (Hauskomtur) ning väidetavalt kuulus ta lühikest aega ka Riia toomkapiitlisse[1], seejärel sai temast aga Dünaburgi komtuur. Kõige rohkem on tema kohta teavet seoses diplomaatilise tegevusega Saksa-Rooma riigis Liivi sõja alguses.

1558. aastal saadeti Syburg Lübeckisse, et ta võtaks kinni Tallinna endise komtuuri Franz von Siegenhoveni, kes ordulossi Christoph von Münchhausenile, isehakanud Taani asehaldurile üle andis ning seejärel Saksamaale pages. See tal siiski ei õnnestunud, sest Taani kuningas kostis Tallinna komtuuri eest ning too sai pakku. Syburg jäi aga Saksamaale edasi ning esindas ordut ka 1559. aasta Augsburgi riigipäeval. Seal otsustati Liivimaale anda suhteliselt ulatuslikku riigiabi: paluda välisvõimude sekkumist, saada tsaarile kiri, et ta sõja Liivimaal lõpetaks ning maksta Liivile 100 000 kuldnat toetusraha. Ehkki reaalne abi jäi väheseks (raha kokku ei saadudki), andis Augsburgi riigipäev Liivimaale lootust Saksa riigi toetusele ning motiveeris ordu iseseisvusmeelset tiiba kuni 1560. aasta augusti sündmusteni (Härgmäe lahing ning Viljandi langemine) iseseisvuspoliitikat ajama. Syburg jäigi aga Saksamaale, kus ta 1561. aastal ostis Liivi ordule kuulunud Bremeni komtuurkonna ja Lübeckis asuva Liivi ordu maja ning müüs need 1564. aastal vastavalt Bremeni ja Lübecki linnale. 1566. aastal ta abiellus ning pärast seda pole ta elukäigust kindlamaid teateid.

Salomon Henningu kroonikale eessõna kirjutanud David Chytraeuse andmetel andmetel oli Syburg aga veel 1590. aasta paiku hertsoglik nõunik Jülichis (Jülich-Kleve-Bergi hertsogi juures) ja Blankensteini komandör.[2]

Ka tema vennad Jasper ja Eberhard olid Liivi ordu liikmed.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten. Bearbeitet von Stefan Hartmann. Köln [etc.]: Böhlau, 2005. Veröffentlichungen aus den Archiven Preussischer Kulturbesitz; Bd. 57, nr 1528.
  2. http://department.monm.edu/history/urban/books/Henning.%20Part%20One%201554-1562.htm

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 871 (lk 648–649).
Eelnev:
Gotthard Kettler
Dünaburgi komtuur
15581559
Järgnev:
puudus