Georg von Stackelberg (1775–1837)
Georg Gustav Adolph von Stackelberg (Егор Фёдорович Штакельберг; 14. aprill (vkj 3. aprill) 1775 Mõisamaa mõis – 20. detsember (vkj 8. detsember) 1837 Väike-Rõude mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ja tõeline riiginõunik.[1]
Stackelbergide suguvõsast pärit Georg Gustav Adolph von Stackelberg sündis 14. aprillil 1775 Mõisamaa mõisas kapten Justus Friedrich von Stackelbergi (1737–1800) ja Katharina Elisabeth von Mohrenschildti (1750–1824) pojana.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Sõjaväeteenistusse astus juba 1. jaanuaril 1783, mil ta 7-aastasena seersandi auastmes Izmailovo kaardiväepolgu koosseisu arvati. 1795. aastal viidi ta üle Ukraina kergeratsaväepolku ja 1797. aastal Kaasani kürassiiripolku.[2]
1806. aastal, mil Stackelberg oli juba majori auastmes, liideti tema eskadron äsja Vitebski piirkonnas moodustatud Soome tragunipolguga, mis kuulus 14. jalaväediviisi koosseisu. Võttis selle väeosa koosseisus osa 1806.–1807. aasta sõjakäigust prantslaste vastu ning võitles Ostroleka, Eylau, Heilsbergi ja Friedlandi lahingus, kus sai vasakusse külge ja kätte kuulihaava. Vene-Rootsi sõja puhkedes paistis silma Aborforsi ja Loviisa vallutamisel ning Suomenlinna piiramisel, samuti Tampere ja Heinola lahingutes. Seejärel ülendati ta alampolkovnikuks ning 28. oktoobrist 1810 teenis ta Soomes 1. ratsaväediviisi koosseisus. 4. mail 1811 sai temast Ordeni kürassiiripolgu (Орденский кирасирский полк) komandör.[2]
Võttis osa 1812. aasta sõja lahingutest osa 2. läänearmee 8. jalaväekorpuse kindralmajor Ilja Mihhailovitš Duka (1768–1830) 2. kürassiiridiviisi 1. brigaadi koosseisus, mida juhatas kindralmajor Nikolai Vassiljevitš Kretov (1773–1839). Võitles Smolenski ja Ševardino lahingus, kus sai kuulihaava paremasse jalga ning vasaku külje põrutuse tagasipõrganud kahurikuulist. Samuti võttis osa Tarutino, Malojaroslavetsi, Vjazma ja Krasnoi lahingust. 17. juulil 1813 ülendati polkovnikuks. Võttis osa 1813. aasta sõjakäigust Saksimaale ning 1814. aasta sõjakäigust Prantsusmaale. Paistis silma Lützeni, Bautzeni, Kulmi ning Leipzigi lahingus.[2]
23. märtsil 1819 läks sõjavigastuste tagajärjel kindralmajori auastmes erru.[2]
Ta suri 20. detsembril 1837 Väike-Rõude mõisas.[2]
Autasud[2][muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Vladimiri ordeni 4. järk lindiga (1807)
- Kuldmõõk "Vapruse eest" (1807)
- Püha Anna ordeni 2. järk (1809)
- Püha Georgi ordeni 4. järk (23. detsember 1812)
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Georg von Stackelberg sündis Mõisamaa ja Kassari mõisniku Justus Friedrich von Stackelbergi ja Katharina Elisabeth von Mohrenschildti pojana. Tema vend oli Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik Bernhard Caspar von Stackelberg (1768–1845).[1]
Ta abiellus 1806. aastal Charlotte Friederike von Patkuliga, kes oli Haabneeme mõisniku Jakob Johann von Patkuli tütar. Abielust sündisid:[1]
- Georg Friedrich Jakob von Stackelberg (1808–1858), kindralmajor
- Juliane von Stackelberg (sünd. 1811), abiellus kindral Kutnevitšiga
- Johanna von Stackelberg (1815–1888), abiellus Benjamin Kriegeriga
- Wilhelmine von Stackelberg (1820–1881), Eduard von Stackelbergiga
Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]
| Georg von Stackelbergi esivanemad | ||||
| Bernhard Caspar von Stackelberg (1768–1845) |
Justus Friedrich von Stackelberg (1737–1800) |
Heinrich Caspar von Stackelberg (1702–1778) |
Friedrich von Stackelberg (1662–1710) |
Johann von Stackelberg (1623–1701) |
| Anna Sophia von Saß (suri 1694) | ||||
| Gertruda Regina von Radingh (1675–1751) |
Reinhold von Radingh (suri 1717) | |||
| Maria Agnesa Oldekop (sündis 1644) | ||||
| Friederika Christina Catharina von Radingh (1708–1789) |
Justus Heinrich von Radingh (1665–1742) |
Reinhold von Radingh (suri 1717) | ||
| Maria Agnesa Oldekop (sündis 1644) | ||||
| Johanna Christina Hartman | ... | |||
| ... | ||||
| Katharina Elisabeth von Mohrenschildt (1750–1724) |
Berend Otto von Mohrenschildt (1718–1789) |
Berend Johann von Mohrenschildt | Hans Heinrich von Mohrenschildt | |
| Margaretha Elisabeth von Stackelberg | ||||
| Hedwig Katharina von Ulrich (1686–1773) |
Hermann Ewert von Ulrich (suri 1710) | |||
| Brita Elisabeth von Vietinghoff (maetud 1773) | ||||
| Marie von Ramm (1716–1758) |
Reinhold von Ramm (1665–1755) |
Claus von Ramm (suri 1684) | ||
| Sophie Elisabeth von Lieven (1665–1755) | ||||
| Gertrude Elisabeth von Aderkas (1683–1744) |
Otto Reinhold von Aderkas (suri 1707) | |||
| vabapreili Anna Margarethe von Lieven (suri 1703) | ||||
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 304–306
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Штакельберг 2-й Егор Фёдорович (Georg Gustav Adolph von Stackelberg) (1775-1837)
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 130–131
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 1, 2: Livland" Görlitz. 1930. Lk. 948