Gebhard Leberecht von Blücher
| Vürst Gebhard Leberecht von Blücher | |
|---|---|
.jpg) Tundmatu autori koopia Ernst Gebaueri maalitud Blücheri portreest, u 1815–1819 | |
| Hüüdnimi | Marschall Vorwärts ('marssal edasi')[1] |
| Sündinud |
16. detsember 1742 Rostock. Mechlenburg-Schweringi hertsogkond, Saksa-Rooma keisririik |
| Surnud |
12. september 1819 (76-aastaselt) Krieblowitz, Sileesia provints, Preisi kuningriik, Saksa Liit |
| Truudusvanne | |
| Teenistus | |
| Teenistusaeg |
1758–1773 1786–1815 |
| Auaste | Generalfeldmarschall |
| Sõjad/lahingud | |
| Autasud | |
| Autogramm |
 |
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Gebhard Leberecht von Blücher, Wahlstatti vürst (16. detsember 1742 – 12. september 1819) oli Preisi välimarssal, kes on tuntud oma võitude poolest Napoleon I vägede vastu Leipzigi all peetud Rahvastelahingus 1813. aastal ja Waterloo lahingus 1815. aastal.
Blücher sündis Rostockis erruläinud maaväekapteni pojana. Tema enda sõjaväeline karjäär algas 1758. aastal husaarina Rootsi armees. 1760. aastal langes Blücher Seitsmeaastase sõja raames preislaste vastu peetud Pommeri kampaania käigus vangi ning asus ohvitserina Preisi armee teenistusse. 1773. aastal vabastas Friedrich Suur ta allumatuse pärast teenistusest, misjärel töötas Blücher kuni Friedrichu surmani maaharijana, kuid võeti siiski armeesse tagasi ja ülendati koloneliks. Edu eest Prantsuse revolutsioonisõdades sai ta 1794. aastal kindralmajori auastme. 1801. aastal sai temast kindralleitnant.
1806. aastal osales ta Napoleoni vastu võideldud Neljanda koalitsiooni sõjas ratsaväekorpuse juhina. Preislaste kampaania aga ebaõnnestus ning novembris kaotatud Lübecki lahingu järel alistus mitu korda arvukama vaenlasega silmitsi olev Blücher prantslastele, tuues põhjuseks oma vägede kehva logistilise olukorra. Kui 1813. aastal puhkes Prantsusmaa ja Preisimaa vahel uuesti sõjategevus, naasis Blücher 71-aastaselt tegevteenistusse ning määrati kõigi Preisi välivägede ülemjuhatajaks. Ta juhtis preislasi Prantsuse vägede vastu Lützeni ja Bautzeni lahingus ning saavutas 1813. aasta augustis olulise võidu Katzbachi lahingus. Samuti osales ta Preisi Sileesia väekoondise juhina Leipzigi lahingus, kus Napoleon otsustavalt alistati. Sõjaliste teenete eest anti talle seejärel välimarssali auaste ja Wahlstatti vürsti tiitel.
Kui Napoleon 1815. aastal Euroopasse naasis, liitus Preisimaa tema vastu moodustatud seitsmenda koalitsiooniga ning Blücher asus juhtima Preisi Alam-Reini väekoondist. Juunikuus Madalmaades (tänapäeva Belgias) Ligny küla lähistel peetud lahingus sai ta raskelt haavata ning preislastel tuli taanduda. Tervenemise järel jätkas Blücher väejuhina ning andis koos Suurbritannia ja teiste liitlaste väge juhtinud Wellingtoni hertsogiga juunis Waterloo all Napoleonile lõpliku löögi. Lahingu puhul on märgitud, et määravaks osutuski just Blücheri juhitud Preisi armee õigeaegne saabumine.
Blücheri oli Berliini, Hamburgi ja Rostocki aukodanik. Kuna ta oli tuntud tulise loomu ja agressiivse sõjapidamisstiili poolest, kutsusid sõdurid teda hüüdnimega Marschall Vorwärts ('marssal edasi'). Koos Paul von Hindenburgiga on ta ajaloos kõige kõrgemalt autasustatud Preisi sõjaväelane: mõlemad mehed on ainsad, kellele on antud Raudristi Suurristi Täht.
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Preisi kuningriik
- Pour le Mérite (4. juuni 1789)[2]
- Musta Kotka ordu rüütel (aprill 1807)[3]
- Punase Kotka ordu rüütel
- Raudristi Suurrist (1813) koos tähega (1815)
Hispaania: Carlos III ordeni suurrist (3. juuli 1811)
Austria keisririik: Maria Theresa sõjalise ordeni suurrist (1813)
Württembergi kuninrgiik: Württembergi sõjaliste teenete ordeni suurrist (1814)[4]
Rootsi: Serafimi ordu rüütel (28. aprill 1814)[5]
Suurbritannia: Bathi ordu auliikme suurrist (sõjaväeline; 18. august 1815)[6]
Taani: Elevandi Ordu rüütel (4. juuli 1815)[7]
Hesseni kuurvürstkond: Kuldlõvi ordeni suurrist (11. detsember 1815)[8]
Madalmaad: Williami sõjalise ordeni suurrist (8. juuli 1815)
Hannoveri kuningriik: Kuningliku Gvelfi ordeni suurrist (1816)[9]
Vene Keisririik:
- Püha Georgi ordeni 1. klass (8. oktoober 1813)
- Püha Andreas Esmakutsutu orden (11. oktoober 1813)
- Püha Aleksander Nevski orden (11. oktoober 1813)
- Püha Anna ordeni 1. klass
- Georgi mõõk
.svg){kind=small}
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Leggiere 2014, p. xi
- ↑ Lehmann, Gustaf (1913). Die Ritter des Ordens pour le mérite 1740–1811. (1. köide). Berliin: Ernst Siegfried Mittler & Sohn. lk 200.
- ↑ Liste der Ritter des Königlich Preußischen hohen Ordens vom Schwarzen Adler (1815). Berliin: Decker.lk 15.
- ↑ Königlich-Württembergisches Hof- und Staats-Handbuch: 1815. Guttenberg. lk 17.
- ↑ Nordenvall, Per (1998). "Kungl. Maj:ts Orden". Kungliga Serafimerorden: 1748–1998. Stockholm. ISBN 91-630-6744-7.
- ↑ Shaw, William Arthur (1906). The Knights of England: A Complete Record from the Earliest Time to the Present Day of the Knights of All the Orders of Chivalry in England, Scotland, and Ireland, and of Knights Bachelors. Incorporating a Complete List of Knights Bachelors Dubbed in Ireland (1. köide) London: Sherratt and Hughes. lk 183.
- ↑ Berlien, Johann Heinrich Friedrich (1846). Der Elephanten-Orden und seine Ritter. Berling. lk 148–150.
- ↑ Kur-Hessischer Staats- und Adress-Kalender: 1818. Verlag d. Waisenhauses. lk 16.
- ↑ Hannoverscher und Churfürstlich-Braunschweigisch-Lüneburgischer Staatskalender: 1819. lk 12.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Leggiere, Michael V. Blucher: Scourge of Napoleon. University of Oklahoma Press. 2014. ISBN 978-0-8061-4567-9.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Gebhard Leberecht von Blücher – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
