Fööniks (rahaühik)

Fööniks oli Kreeka Esimese Vabariigi rahaühik, tänapäevase Kreeka riigi esimene rahaühik. See jagunes 100 leptoniks. Fööniks asendas Osmanite riigi rahatähe kuruş vahetuskursiga 6 fööniksit = 1 kuruş.

Rahaühiku võttis kasutusele Kreeka riigi juht kuberner Ioánnis Kapodístrias aastal 1828.

Rahaühik sai nimetuse müütilise linnu fööniksi järgi, kes sümboliseeris Kreeka taassündi: raha kasutusele võtmise ajal kestis jätkuvalt Kreeka iseseisvussõda.

Kasutuselevõtt

Vastses Kreeka riigis valitsenud valuutakaose tõttu oli oma ühtse valuuta loomine üks kõige pakilisemaid küsimusi. Enne fööniksite kasutuselevõttu arveldati suuresti mitmesuguste müntidega – lisaks Osmanite riigi rahale olid populaarsed ka näiteks Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja Austria mündid. Seetõttu oli fööniksite vermimine kuberner Kapodístriase suurimaid prioriteete ning 1828. aasta 12. aprillil allkirjastas ta seda volitava määruse. Venemaa valitsus laenas Kapodístriase administratsioonile projekti alustamiseks 1,5 miljonit rubla.

Fööniksite vermimine

Kapodistrias tegi fööniksite vermimise eest vastutavaks Alexandros Kontostavlose. Viimane reisis Maltale, kus ta alustas läbirääkimisi mitme algselt Malta ordu omanduses olnud mündipresside ostu asjus. Ostetud masinad viidi seejärel Aígina saarele.

Fööniksite vormid lõi Armeenia juveliir Chatzigrigoris Pyrobolistis ning 1829. aasta 27. juunil valmistati esimesed näidismündid vääringutes 1 fööniks, 20 leptonit, 10 leptonit, 5 leptonit ja 1 lepton. Mõni päev hiljem, 30. juunil rajati riiklik rahapaja ning müntide tootmine jätkus. Uue rahaühiku käikulaskmise ametlikuks kuupäevaks määrati 1829. aasta 1. oktoober.

Kõik fööniksid vermiti Aígina Riiklikus Rahapajas, mis töötas kuni 1833. aastani. Tegemist on huvitava kokkusattumusega, kuna Aígina on koht, kus ligikaudu aastal 700 e.m.a vermiti ka esimesed Antiik-Kreekas käibel olnud mündid.^[1]

Langus

Tegelikult aga vermiti vaid väike kogus münte ning suurem osa Kreekas tehtud tehingutest sooritati jätkuvalt välisvaluutas. Kuna valitsusel ei olnud rohkemate müntide vermimiseks vajalikke väärismetalle, andis valitsus 1831. aastal ringlusse täiendavad 300 000 fööniksit paberrahana, kuid ilma neid toetavate varadeta. Selle tõttu avalikkus paberraha omaks ei võtnud. Aastal 1832, mil riiki saabus monarh Otto I, reformiti valuutasüsteemi ning fööniksite asemel tuli käibele Kreeka drahm.