Esimene Kreeka Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kreeka ajutine administratsioon (1822–1827)
Kreeka Riik (1827–1832)
Προσωρινὴ Διοίκησις τῆς Ἑλλάδος
Ἑλληνικὴ Πολιτεία
1822–1832
Flag of Greece (1822-1978).svg Greek Phoenix.png
Lipp Kreeka Riigi vapp (1828-1832)
Valitsusvorm Vabariik
Pealinn Náfplio
Religioon Õigeusk
Ajalugu
 –Kreeka iseseisvussõja algus
 –Iseseisvuse väljakuulutamine
 –Autonoomia tunnustamine
 –Iseseisvuse tunnustamine
 –Konstantinoopoli leping

1821
01.01.1822
22.03.1829
03.02.1830
07.05.1832
Riigikeeled Kreeka keel
Rahaühik Fööniks
Eelnevad riigid Ottoman flag.svg Osmanite riik
Areios Pagos Anatolikis Ellados.svg Ida-Kreeka aeropaag
Greek Revolution flag.svg Lääne-Kreeka senat
Peloponnisiaki Gerousia seal 1821 better.jpg Peloponnesose senat
Flag of the Administration of Samos.svg Samose militaarpoliitiline süsteem
Järgnevad riigid Flag of Greece (1822-1978).svg Kreeka kuningriik
Flag of the Principality of Samos (1834–1912).svg Samose vürstiriik

Esimeseks Kreeka Vabariigiks nimetatakse ajutist Kreeka riiki Osmanite riigist eraldumiseks peetud Kreeka iseseisvussõja ajal. Selle nimetusega tõstetakse esile Kreeka kuningriigi rajamisele eelnenud revolutsioonilise režiimi põhiseaduslikku ja demokraatlikku loomust ning seostatakse seda perioodi hilisema Teise Kreeka Vabariigi ja Kolmanda Kreeka Vabariigiga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1821. aastal alanud Kreeka iseseisvussõja esimestel etappidel valisid mitmed piirkonnad enda piirkondlikud juhtivad nõukogud. 1822. aasta alguses asendas Piada linnas (praeguse nimega Nea Epidavros) kogunenud esimene riiklik assamblee need keskse administratsiooniga; sama organ võttis 1822. aastal vastu ka põhiseaduse, mis tähistab tänapäevase Kreeka riigi sündi. Piirkondlikud nõukogud jätkasid siiski oma tegevust ning tsentraliseeritud juhtimist ei õnnestunud kindlalt kehtestada enne 1824.–1825. aastat. Uut riiki, mida peale selle algset edu ähvardas lagunemine nii seestpoolt (aastatel 1824–1825 toimunud kodusõjad) kui väljastpoolt (Ibrahim Paša juhitud TürgiEgiptuse armee), tollased suurvõimud ei tunnustanud.

Aastaks 1827 oli Kreeka revolutsioon küll riigi mandriosas peaaegu summutatud, kuid selleks ajaks olid suurriigid jõudnud kokkuleppele selles, et luuakse Ottomani impeeriumi valitsemise all olev autonoomne Kreeka riik: nii, nagu oli ära määratud Londoni lepingus. Ottomani impeerium aga keeldus seda vastu võtmast ning see viis omakorda Navarino lahinguni, mille tulemuseks oli Kreeka täieliku iseseisvuse kindlustamine.

Aastal 1827 pani Troizenis aset leidnud kolmas riiklik assamblee aluse Kreeka riigile (Ἑλληνικὴ Πολιτεία) ja valis krahv Ioannis Kapodistriase Kreeka kuberneriks. Seetõttu kutsutakse seda perioodi sageli ka kubermangu perioodiks (Κυβερνείο). Peale 1828. aasta jaanuaris Kreekasse saabumist püüdis Kapodistrias funktsioneerivat riiki luua ja lahendada sõjast laastatud riigi probleeme, kuid oli peagi mässitud konfliktidesse võimsate kohalike magnaatide ja pealikega.

Kapodistrias mõrvati poliitiliste rivaalide poolt 1831. aastal ning see viis riigi uuesti elavnenud võitlusteni. Tema järglaseks sai ta vend Augustinos Kapodistrias, kes aga sunniti kuus kuud hiljem tagasi astuma. Tollases pealinnas Nafplios toimunud viies riiklik assamblee visandas uue kuningliku põhiseaduse. Kolme "kaitsva jõu" (Suurbritannia, Prantsuse kuningriik ja Venemaa Keisririik) sekkumisel kuulutati Kreeka 1832. aasta Londoni konverentsil kuningriigiks ning riigi esimeseks kuningaks sai Baieri prints Otto I.

Riigipead[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]