Friedrich Vreemann
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Friedrich Vreemann | |
|---|---|
| Sünniaeg |
10. november 1894 Nõnova, Lasva vald, Võrumaa |
| Surmaaeg |
23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald, Võrumaa |
| Auaste | kapten |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist I/3 |
Friedrich Vreemann VR I/3 (10. november 1894 Nõnova, Lasva vald, Võrumaa – 23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten), kes langes Eesti Vabadussõjas 23. märtsil.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vreemann sündis Lasva vallas Nõnova külas Hööde talus. Õppis Võru linnakoolis, leeris käis Vastseliina kirikus. Esimese maailmasõja alguses mobiliseeriti ta Venemaa Keiserlikku armeesse, lõpetas 1915. aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. Esimeses maailmasõjas sai Vreemann staabikapteni auastme ja teda autasustati kuue ordeniga.
Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Vreemann 1917. aastal omavoliliselt üle 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati pataljoniülemaks. Peale polgu laialisaatmist ja Saksa okupatsiooni saabumist organiseeris Võrus, põranda all Kaitseliidu tegevust, töötades samas Võru gümnaasiumis võimlemisõpetajana.
Saksa okupatsiooni järel 12. novembril 1918 määrati F. Vreemann Eesti Ajutise Valitsuse poolt Võrumaa Kaitseliidu esimeseks pealikuks ja 1. jaanuarist 1919 2. diviisi staabi komandandiks. Märtsikuus 1919 tegi kapten Friedrich Vreemann koolipoiste Võru komandandirooduga kaasa lahingud Võru alt Rõuge mõisani.
Ta langes 23. märtsil 1919 Rõuge valla Suure-Ruuga küla all põllul. Tema kasvandikud, Võru gümnaasiumi poistest koosnev rood, jätkas lahinguteed. Kapten Friedrich Vreemanni autasustati 1920. aastal sõjaliste teenete eest postuumselt 1. liigi 3. järgu Vabadusristiga.[1]
Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]
„21. märtsil jõudis Tartust Võru jaama II diviisi komandandirood Võrumaa tuntuma sõjasangari, 25-aastase kapteni Vreemanni juhatusel. Meeskond oli välimuselt kirju, kuid relvastuselt tugev, sest poistel oli kolm Lewise kuulipildujat ja viis Madseni kuulipildujat. Samal päeval alustati teekonda rinde poole. Ööbiti Nursi metsavahi majas ja järgmisel päeval mindi edasi Sänna poole. Sännal avati nende pihta aga tuli ja nad olid sunnitud taanduma. Pärast pikka lahingut vaenlane taandus ja rood võttis suuna edasi Rõugesse. Järgmisel päeval algas uus suur lahing, mille käigus Vreemann langes, läbipuurituna neljast kuulist. Õhtul saadi aga vaenlasest jagu.“
– [viide?]
Kapten Vreemann maeti Pindi kalmistule, kus talle 12. oktoobril 1924 püstitati ausammas Vabadussõjas langenute mälestamise Võrumaa komitee poolt. Ausammas võeti Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu poolt maha 1947. aastal. Sammas taastati ja taasavati Friedrich Vreemanni 100. sünniaastapäeval, 10. novembril 1994.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Valdur Raudvassar (1997). Eesti Vabadussõda ja Võrumaa. Võru: Võru. Lk 5, 30, 32.