Freeganism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Freegan päästetud toitu sorteerimas.
Prügisukeldumisel prügikastist leitud söögikõlblik toit.

Freeganism ehk freeganlus on elustiili filosoofia, mis keskendub esmaste vajaduste rahuldamiseks alternatiivsete meetodite omaksvõtmisele, vähendades seeläbi sõltuvust n-ö tavapärasest majandusest.

Selleks, et oma vajadusi rahuldada, freeganid üldjuhul kas vahetavad, otsivad äravisatud tooteid või loovad neid tooteid ise. Sagedamini viidatud motiivid freeganliku elustiili omaksvõtul on vastumeelsus suurettevõtete ärihuvidele, liigtarbimisele ja raiskamisele ning soov olla sõltumatu tööhõivest.[1]

Prügikonteineris leiduvad "parim enne" kuupäeva ületanud tooted.

Freeganism kujutab endast sellise majandusliku süsteemi boikoteerimist, kus kasumimotiiv varjutab eetilisi kaalutlusi ning kus suure keerukusega tootmissüsteemide toel luuakse tooteid, millel on kahjulikud mõjud ökosüsteemile ja ühiskonnale, kuid millest enamikuga ei pruugi tarbijad kunagi osata arvestada. Freeganite tavapärased tegevused hõlmavad prügikonteineritest toidu- ja muude tarbekaupade otsimist, liiklemiseks hääletamist ning majutuse eesmärgil telkimist või skvottimist.[1]

Freeganism pole veganlusega otseselt seotud, aga kuna mõlemad ideoloogiad haakuvad ökoloogiliste ja tarbimiskriitiliste vaadetega huvituvad freeganismist ka paljud veganid ja vastupidi.

Freegan mõiste tuleneb sõnadest free (ingl; 'vaba/tasuta') ja vegan (ingl; taimetoiduline) ehk siis tasuta toidu tarvitaja. Freeganid on inimesed, kes kasutavad alternatiivseid lähenemisi elamisele, piirates selleks enda osalemist tavapärases majanduses kasutades ressursse minimaalselt. Nad väärtustavad kogukonna tunnet, lahkust, ühiskondlike muredega tegelemist, vabadust, koostööd ja jagamist, vastupidiselt ühiskonnale, mis baseerub materialismil, moraalsel apaatial, konkurentsil, kuulekusel ning ahnusel. Tulenevalt inimeste sagedasest panustamisest tarbiva-raiskava ühiskonna (throw-away society) püsimisse, on freeganid tülgastunud sellest, millisel määral keskmine tarbija jäätmeid toodab ega soovi seega olla osa antud probleemist. Freeganid on seetõttu hoolsad jäätmete taaskasutajad, kompostivad orgaanilisi aineid ning võimalusel pigem parandavad kui asendavad tooteid. Kõik, mida peetakse ebavajalikuks, antakse edasi oma sõpradele, jagatakse vanakraamiturgudel või kasutatakse jagamisel internetiteenuseid nagu freecycle ja craigslist. Freeganid toituvad ülejääkidest, mida on kõige lihtsam tasuta kätte saada kaupluste juures asuvatest prügikastidest. Sealt leitakse ka kasutamata tarbeesemeid. Sellise eluviisi on inimesed valinud protestina tarbimiskapitalismi vastu ning see eristab freeganeid kodututest, kes peavad prügikastidest toitu otsima olude sunnil.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Freeganliikumise juured peituvad 1990. aastate keskpaiga keskkonnakaitsjate aktsioonides. San Franciscos asuv anarhistlik tänavateriaalne grupp Diggers organiseeris inimestele tasuta kortereid ja kliinikuid ning jagas neile päästetud toitu. Sõna "freegan" leiutas 1994. aastal Food Not Bombs´i (anarhistlik rühm, kes jagab militarismi vastaseks protestiks päästetud tasuta taimetoitu) asutaja Keith McHenry, kes kasutas mõistet "freegan" kõikide Food Not Bombs´i aktivistide nimetamiseks.[2]

Pärast aastatepikkust püüdlust boikoteerida ebaeetiliste korporatsioonide tooteid, mis olid vastutavad inimõiguste rikkumiste, keskkonna hävimise ja loomade kuritarvitamise eest, leidsid paljud freeganid, et olenemata sellest, kui valitult nad kaupa ostsid, sattusid nad ikka kahetsusväärsete tegudega loodud toodeteni. Tööjõud n-ö higitehastes, vihmametsade hävitamine, globaalne soojenemine, põlisrahvaste kogukondade ümberpaigutamine, õhu- ja veereostus; põllumaadel leiduvate metsloomade kahjuriteks pidamine ning seetõttu nende hävitamine, rahva poolt valitud populaarsete valitsuste vägivaldne kukutamine, et säilitada suurte ärihuvidega ettevõtetele sobivate marionettidest diktaatorite võim, karjääride avamine ja tekitamine, nafta puurimine keskkonnatundlikes piirkondades, ametiühingute ruineerimine, laste orjastamine, väljamaksed repressiivsetele režiimidele – need on vaid mõned mõjud paljudest, mida näiliselt ohutute tarbekaupade igapäevane tarbimine kaasa toob. Saadi aru, et probleem ei seisne ainult paaris halvas korporatsioonis, vaid kogu süsteemis endas. [1]

Alates 2005. aastast korraldas freegan kogukond üritusi, sh õmblus- ja taaskasutuse töökodasid ning looduslike toiduvarude ekspeditsioone.[3]

Ideoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringud on näidanud, et inimesed, kes on seotud selle teema tegevustega (näiteks prügikastist toidu otsimine), teevad seda majanduslikel põhjustel. Tavaliselt eristatakse freeganeid kui elanikkonna alamhulka, kellel on ideoloogiline või poliitiline motiiv jäätmete taaskasutamiseks või tarbimise vältimiseks. Leidub freeganeid, kes harrastavad freeganlikku elustiili religioossetest veendumustest või enese odavama ülalpidamise pärast. [4]

Anarhism ja antikapitalism[muuda | muuda lähteteksti]

Freeganismi asutajaid võib nimetada antikapitalistideks, kes olid arvamusel, et kapitalism on liigse tarbimise põhjuseks ning süüdi inimtööjõu ja loomade ekspluateerimises ning liigses ressursside raiskamises. [5] Freeganid lähenevad kapitalismile suures osas anarhistliku alatooniga.Nad ei soovi haarata võimu riigis, selle asemel haaravad nad kinni "prefiguratsioonipoliitikast", kasutades kasuahne ja ületootva majandussüsteemi raisatud ressursse uue ühiskonna rajamiseks vana keskele. Freeganite loodud ühiskond tugineb raha ja masstarbimise asemel väärtustele: kogukond, suuremeelsus, sotsiaalsed probleemid, vabadus, koostöö ja jagamine.[1]

Toiduraiskamine[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus läheb igal aastal hinnanguliselt raisku 88 miljonit tonni toitu. Ühe inimese kohta teeb see 173 kg. Ainuüksi Eesti kauplustes visatakse aastas ära enam kui 16 miljoni söögikorra jagu toitu. Toiduaineid läheb raisku kogu käitlemise ahelas: tootmises, poodides, kodudes ja söögikohtades. Kodumajapidamised annavad sellest poole, moodustades 42% kogu riigi toidukaost, kauplustes on toidukadu 5%, seega peitub just kodudes kõige suurem potensiaal toidu äraviskamise vähendamiseks. [6] Toiduraiskamisel on omad tagajärjed. Hoolimatu ümberkäimine toiduga tähendab teiste väärtuslike ressursside kulutamist: vesi, pinnas, töötunnid, energia. Selle tulemusel tekkiv üleilmne CO2-jalajälg moodustab ligikaudu 8% kogu inimese poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitmetest maailmas.[7] Freeganid on inimesed, kelle elustrateegia tugineb majanduses piiratud osalemisel ja ressursside minimaalsel tarbimise. Elatakse mõistmises, et vähem on rohkem ja kõik olemasolev tuleb lõpuni tarbida. Nende jaoks on tähtis planeeti Maa võimalikult vähe koormata, seega võideldakse oma eluviisidega kogu tootva ja raiskava süsteemi vastu, olles eeskujuks paljudele tootvatele ettevõtetele ja tarbijatele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 freegan.info. "What is Freegan?". Kasutatud 15.11.2018.
  2. Bernard, Alex (2016). Diving Into the Wealth of Food Waste in America. Minneapolis, USA. 
  3. freegan.info. "Freegan Events in New York". Kasutatud 15.11.2018.
  4. Carolsfeld, Anna; Erikson, Susan (2013). "Beyond Desperation: Motivations for Dumpster™ Diving for Food in Vancouver". Food and Foodways. 21 (4): 245–266. doi:10.1080/07409710.2013.849997.
  5. Nik Heynen. "Cooking up Non-violent Civil-disobedient Direct Action for the Hungry: ‘Food Not Bombs’ and the Resurgence of Radical Democracy in the US". Sage journals, May 12, 2010. Kasutatud 04.12.2018.
  6. Maaleht. "Eesti kauplustes visatakse aastas ära enam kui 16 miljoni söögikorra jagu toitu". Maaleht, 31.03.2015. Kasutatud 04.12.2018.
  7. Karin Volmer. "Tippkokad: valmista ise kastmed ja puljongid". Maablogi, 16.10.2013. Kasutatud 05.12.2018.