Elustiil

Allikas: Vikipeedia

Elustiil/eluviis on isikupärasel käitumismudelil põhinev elamisviis, mida mõjutavad väärtused, hoiakud ja elutingimused ning mis avaldab mõju tervisele.[1]

Näited mõiste kasutusest[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelsele mõistele lifestyle vastavad eesti keeles nii elustiil, eluviis kui ka elulaad.[2] Elustiil on isikupärane elulaad (askeetlik, külluslik, omapärane elustiil). Eluviis on elamisviis, elulaad (nt istuv eluviis, korratud eluviisid).[3] Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest[4].

Eluviisi on defineeritud veel järgmiselt:

  • eluviis peegeldab inimese väärtusi ja hoiakuid.[5]
  • kombed, hoiakud, moraalsed standardid, majanduslik tase, mis üheskoos moodustavad üksikisiku või grupi elulaadi.[6]
  • üksikisiku, grupi või kultuuri tüüpiline eluviis.[7]
  • seaduspärasused, mida iga indiviid on arendanud seoses igapäevase eluga.[8]
  • elustiil, üksikindiviidi elamisviis, elamistoimingute sooritamine.[9]
  • viis, kuidas isikud elavad ja tingimused, milles nad elavad.[10]

Eesti keeles peetakse elustiili moe ja trendiga seotuks ja eluviis seondub harjumuste ja tegevustega.[11]

Näiteks:

  • Ta kadestas rikaste inimeste pillavat elustiili.[7]
  • Õigesti söömine ja treenimine on olulised tervislikuks eluviisiks.[7]

Elustiili seos tervisega[muuda | muuda lähteteksti]

Elustiil omab suurt mõju inimese tervisele.[12] Näiteid elustiili seostest tervisega:

Seos tervisekäitumisega[muuda | muuda lähteteksti]

Tervisekäitumisega seoses kasutatakse eesti keeles rohkem mõistet ´eluviis`:

  • Tervist soodustav eluviis on kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele.[17][18]
  • Motiveerival intervjueerimisel tervishoius tuuakse vestlusteemaks eluviis üldisemalt: "Tahtsingi teilt teie eluviisi kohta küsida, et kas siin võib olla seos teie kõhuvaluga."[19]
  • Eluviisi tervislikkuse näitajatena käsitletakse toitumisharjumusi, suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja kehalist aktiivsust.[20]

Samas liitmõistena kasutatakse ka eesti keeles tervisekäitumisega seoses pigem mõistet ´elustiil`, näiteks:

  • Elustiili päevik on toitumise, füüsilise koormuse ning vajadusel ka suitsetamise ja alkoholi tarvitamise regulaarseks jälgimiseks kas digitaalsel kujul või paberkandjal täidetav žurnaal.[18]

Elulaad ja elustiil[muuda | muuda lähteteksti]

Elustiil ja elulaad on kindlas vastastikuses seoses:

  • Elustiil väljendab inimese enesehinnangut, väärtusi, tarbimisharjumusi, ajakasutust, suhtumist tervisesse, loodusesse ja ümbritsevasse. Sellega seondub identiteet, mis moodustab olulise osa inimese minakontseptsioonist.[4]
  • Elulaad eristab ühe ühiskonna või kultuuri piires klasse, kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised-teenistujad, mehed-naised, vanad-noored).[4]
  • Mõistetel elulaad ja elustiil on oluline ühisosa; sotsiolooge huvitab enam erinevate ühiskonnakihtide elulaad ning psühholooge huvitavad elustiilid.[21]
  • Elustiili aluseks on inimese maailmavaade, ellusuhtumine, harjumuste, kommete, kalduvuste, käitumisnormide konkreetne kogum. [21]
  • Eesti ühiskonnas on elustiili mõistes räägitud pigem elulaadist.[22]
  • Mõisteid elustiil/eluviis nähakse sageli sünonüümidena "Elustiiliks/eluviisiks nimetatakse keerulist käitumismudelit, kus on tihti üksteisega seotud tervisekäitumine ja riskikäitumine."[23]

Elustiil kui liitmõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet lifestyle kasutatakse sageli liitmõistena, eesti keelde tõlgituna kasutatakse nende liitmõistete puhul nii eluviisi kui elustiili mõistet.

Eluviisi kasutatakse näiteks: tervislik eluviis (healthy lifestyle), istuv eluviis (sedentary lifestyle), aktiivne eluviis (active lifestyle):

  • Tervislik eluviis (healthy lifestyle) hõlmab füüsilist aktiivsust, et ennetada või juhtida paljusid kroonilisi ja kurnavaid seisundeid, sealhulgas südame-veresoonkonna haigused, diabeet, hüpertoonia ja rasvumine.[24]
  • Istuv eluviis (sedentary lifestyle) on seotud võimalike laastavate tagajärgedega, mida võib vähendada hästi planeeritud füüsiline aktiivsus.[24]
  • Aktiivne eluviis (active lifestyle) aitab ennetada kroonilisi haigusi või takistada nende süvenemist.[24]
  • Füüsiliselt aktiivne eluviis (physically active lifestyle) on väga tähtis paljude haiguste ja puuete ennetamisel ja juhtimisel, parandades tervist ja heaolu.[24]

Elustiili mõistet kasutatakse liitmõistetes eesti keeles järgmiselt: moodne elustiil (modern lifestyle), elustiili nõustamine (lifestyle counseling), elustiili nõuanne (lifestyle advice), elustiili muutmine (lifestyle modification), elustiili muutused (lifestyle changes).

  • Moodne elustiil (modern lifestyle) on põhjustanud suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste esinemissageduse.[25]
  • Elustiili muutmine (lifestyle modification) hõlmab tervisliku dieedi omaksvõtmist, füüsilise aktiivsuse taseme tõstmist ja suitsetamisest loobumist, mis võivad olla efektiivsed krooniliste haiguste ennetamisel ja nendega toimetulekul. [26][27]
  • Elustiili nõuanne (lifestyle advice) hõlmab dieeti, füüsilist aktiivsust, suitsetamist.[28]
  • Elustiili muutused (lifestyle changes) tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse näol aitavad kaasa kehakaalu alanemisele, vähendades riski teist tüüpi diabeedi ja südame-versoonkonnahaiguste tekkeks ning on kesksel kohal düslipideemia, hüpertoonia ja teist tüüpi diabeedi ravis.[29][30]

Liitmõiste elustiili nõustamine (lifestyle counseling) kasutamise näited:

  • Elustiili nõustamine aitab patsientidel ellu viia enesejuhitud õppeprotsessi, jagades toetust ja pakkudes võimalusi hindamiseks ja peegeldamiseks; vestluse peamine fookus peab olema patsientide kogemustel ja mõtetel.[31]
  • Elustiili nõustamine hõlmab teraapiatehnikaid, mis aitavad inimesel saavutada tasakaalu erinevate eluaspektide (enesehooldus, töö, puhkus, vaba aeg) vahel, et vähendada stressi, parandada elukvaliteeti, arendada oma potentsiaali ja saavutada isiklikke eesmärke.[8]
  • Elustiili nõustamine võib vähendada haigestumust ja suremust südame-veresoonkonnahaigustesse ja diabeeti; elustiili nõustamist tuleb pakkuda inimestele, kellel on potentsiaalselt tervistkahjustav eluviis.[32]

Mõiste iseloomulikud tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

´Elustiili` mõistet analüüsides on kõige sagedamini välja toodud järgmisi iseloomulikke tunnuseid:

  • väärtused, hoiakud
  • käitumismudel
  • seos elamistingimustega
  • seos tervisega ja krooniliste haigustega.[11]

Piiripealsed ja lähedased mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Piiripealsed mõisted sisaldavad uuritava mõiste tunnuseid, kuid mitte kõiki. Piiripealsed mõisted võivad isegi sisaldada enamusi kriteeriumitest, kuid erinevad oluliselt ühes neist.[33]

Mõiste, mis sisaldab seost väärtuste, hoiakute, elamistingimuste ja käitumismudeliga, aga ei sisalda seost tervisega ja krooniliste haigustega:

  • Elulaad (way of life) – askeetlik, pillav, hiilgav, harjunud elulaad.[34][35]

Mõiste, mis sisaldab seost elamistingimuste ja käitumismudeliga, aga ei sisalda seost väärtuste ja hoiakutega ega tervisega ja krooniliste haigustega:

  • Elukorraldus (mode, way of life) – viis, kuidas elu on korraldatud, elukord; elu korraldamine.[3]

Mõiste, mis sisaldab seost elamistingimustega, aga ei sisalda seost käitumismudeliga, väärtuste ja hoiakutega ega tervisega ja krooniliste haigustega:

  • Elujärg (standard of life) – korralik, talutav elutase. Näiteks: hea, hiilgav, raske, vilets elujärg; elujärge parandama; elujärg muutus lahedamaks, kergemaks; on saanud jõukale elujärjele; oli unistanud paremast elujärjest; sai viimaks ometi elujärjele.[3]

Lähedased mõisted on seotud uuritava mõistega, kuid ei sisalda selle iseloomulikke tunnuseid.[33]

  • Elukvaliteet (quality of life) - inimes(t)e hinnang oma eluolule. Näited: Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust. Kuidas tõsta elukvaliteeti? [3]

Vastandid on selged näidised, mida uuritav mõiste ei tähenda.[36]

  • Mõistel "elustiil" vastandit ei ole.[37]

Mõiste eeltingimused ja tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Elustiili mõiste eeltingimusteks on:

Elustiili mõiste tagajärjed on:

Mõiste empiirilised tähendused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Korduvad tegevused igapäevaelus
  • Isiklike väärtuste ja tõekspidamiste väljendamine
  • Ühisjooned sama elulaadi kandjatega
  • Välimus ja mitteverbaalne suhtlemine.[11]

Mõiste teoreetiline ja operatsionaalne definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Teoreetiline definitsioon:

  • Elustiil on isikupärane elamisviis.

Operatsionaalne definitsioon:

  • Elustiil on isikupärasel käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on mõjutatud väärtustest ja hoiakutest ning seotud elamistingimustega ja omab mõju tervisele.[11]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Kööp, K. (2013). "Elustiil/eluviis" (PDF). Mõisted ja definitsioonid. (2021). Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Õendusteaduse õppetool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7.01.2022. Vaadatud 26.01.2022.
  2. ↑ "Lifestyle". Inglise-eesti sõnastik. Vaadatud 26.01.2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Langemets, M., Tiits, M., Valdre, T., Veskis, L., Viks, Ü., Voll, P. (2009). Eesti keele seletav sõnaraamat. 1. kd., A-J. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Tomasberg, K. (2011). "Heaolu mõiste". Õpiobjekt. TÜ Pärnu kolledž. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.05.2012. Vaadatud 25.10.2013.
  5. ↑ "Lifestyle". WordNet. Vaadatud 23.10.2013.
  6. ↑ "Lifestyle". Dictionary.com. Vaadatud 26.01.2022.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 "Lifestyle". Merriam-Webster Online Dictionary. Vaadatud 26.01.2022.
  8. ↑ 8,0 8,1 Brooker, C. (Ed.) (2002). Churchill Livingstone`s Dictionary of Nursing. 18th ed. The University of Michigan: Churchill Livingstone. 
  9. ↑ Kukkes, T. (2001). Inglise-eesti õendussõnastik. Tartu:Härmametsa Talu kirjastus.
  10. ↑ Mägi, R. (2007). Suur inglise-eesti seletav sõnaraamat. Tallinn: TEA Kirjastus.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Kööp, K. (2014). Elustiil (lifestyle) – mõiste analüüs õppeaines „Teadmised, teave ja teabe arendamine õendusteaduses“. Tartu Ülikool. Arstiteaduskond. Õendusteaduse osakond.
  12. ↑ Brobeck, E., Bergh, H., Odencrants, S., Hildingh, C. (2011). Primary healthcare nurses` experiences with motivational interviewing in health promotion practice. Journal of Clinical Nursing, 20, 3322-3330.
  13. ↑ Jansink, R., Braspenning, J., van der Weijden, T., Niessen, L., Elwyn, G., Grol, R. (2009). Nurse-led motivational interviewing to change the lifestyle of patients with type 2 diabetes (MILD-project): protocol for a cluster, randomized, controlled treial on implementing lifestyle recommendations. BMC Health Services Research, 9:19.
  14. ↑ Hoppe, R., Ogden, J. (1997). Practice nurses`beliefs about obesity and weight realted interventions in primary care. International Journal of Obesity, 21, 141-146.
  15. ↑ Duaso, M.J., Cheung, P. (2002). Health promotion and lifestyle advice in a general practice: what do patients think? Journal of Advanced Nursing, 39(5), 472-479.
  16. ↑ Fleming, P., Godwin, M. (2008). Lifestyle interventions in primary care. Systematic review of randomized controlled trials. Canadian Family Physician, 54: 1706-13.
  17. ↑ Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika I. Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
  18. ↑ 18,0 18,1 Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn.
  19. ↑ Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, C.C. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
  20. ↑ Eksin, M., Ingerainen, D., Lausvee, E. (2012). Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga patsientide eluviis ning tervisedendus esmatasandil. Eesti Arst; 91(2):69–75.
  21. ↑ 21,0 21,1 Kilkson, T. (2010). "Inimese eripära väljendub elustiilis". Vaadatud 25.10.2013.[alaline kõdulink]
  22. ↑ Nigul, A. (2004). Elulaadi tüübid ja meediakasutus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.
  23. ↑ Karik, L. (2007). Elustiil. Terviseõenduse mõistete selgitav sõnaraamat. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õdede erialakoolituse õppekava.
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 Peterson, J.A. (2007). Get moving! Physical activity counseling in primary care. Journal of the American Academy of Nurse Practitioners, 19, 349-357.
  25. ↑ Persson, M., Friberg, F. (2009). The dramatic encounter: experiences of taking part in a health conversation. Journal of Clinical Nursing, 18, 520-528.
  26. ↑ Nes, M., Sawatzky, J.V. (2010). Improving cardiovascular health with motivational interviewing: A nurse practitioner perspective. Journal of the American Academy of Nurse Practitioners, 22, 654-660.
  27. ↑ Parker, W., Steyn, N.P., Levitt, N.S., Lombard, C.J. (2010). They think they know but do they? Misalignment of lifestyle modification knowledge among health professionals. Public Health Nutrition, 14(8), 1429-1438.
  28. ↑ Jansink, R., Braspenning, J., van der Weijden, T., Elwyn, G., Grol, R. (2010). Primary care nurses struggle with lifestyle counseling in diabetes care: a qualitative analysis. BMC Family Practice, 11:41.
  29. ↑ Whittemore, R., Melkus, G.D., Alexander, N., Zibel, S., Visone, E., Muench, U., Magenheimer, E., Wilborne, S. (2010). Implementation of a lifestyle program in primary care by nurse practitioners. Journal of the American Academy of Nurse Practitioners, 22(12): 684-693.
  30. ↑ Jallinoja, P., Absetz, P., Kuronen, R., Nissinen, A., Talja, M., Uutela, A., Patja, K. (2007). The dilemma of patient responsibility for lifestyle change: Perceptions among primary care physicians and nurses. Scandinavian Journal of Primary Health Care, 25:244-249.
  31. ↑ Kettunen, T., Poskiparta, M., Kiuru, P., Kasila, K. (2006). Lifestyle counseling in type 2 diabetes prevention: A case study of a nurse`s communication activity to produce change talk. Communication & Medicine, 3(1), 3-14.
  32. ↑ Carlfjord, S., Lindberg, M., Andersson, A. (2012). Staff perceptions of addressing lifestyle in primary health care: a qualitative evaluation 2 years arter the introduction of a lifestyle intervention tool. BMC Family Practice, 13:99.
  33. ↑ 33,0 33,1 Walker, L.O., Avant, K.C. (1995). Strategies for theory construction in nursing. London: Appleton & Lange.
  34. ↑ "Elulaad". Filosoft. Vaadatud 26.01.2022.
  35. ↑ "Elulaad". Eesti WordNet ehk TEKsaurus (TÜ). Vaadatud 26.01.2022.
  36. ↑ Aro, I. (2013). Mõiste arendamine - mõiste analüüs. Teadmised, teave ja teabe arendamine õendusteaduses. Tartu Ülikool. Arstiteaduskond. Õendusteaduse osakond.
  37. ↑ Õim, A. (1998). Antonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elustiil&oldid=6621872"