Aukštoji Freda mõis

Aukštoji Freda mõis (leedu Aukštosios Fredos dvaras; ka Freda mõis, leedu Fredos dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Aleksotase vallas Freda linnaosas. Mõisa peahoone asub aadressil Ž. E. Žilibero g. 6.

1673. aastal andis Krzysztof Zygmunt Pac itaalia arhitektile Lodovico Fredole töö eest Pažaislise kloostri rajamisel parunitiitli ja maad, millest kujunes Aukštoji Freda mõis. Mõisa nimi tuleneb arhitekti nimest. Sealse mõisakompleksi rajas siiski Józef Godlewski, kelle valdusse see mõis läks 1795. aastal. XIX sajandi keskel kuulus see Gawrońskitele, Kaunase kindluse rajamise järel sai mõisast aga riigimõis.

Sealse mõisa peahoones elas Kaunase kindluse esimene komandant Oskar von Klemm, teised hooned muudeti kasarmuteks. Sisuliselt kujunes mõisakompleks suurtükiväelaste asulaks. Mõisa parki rajati reduut, valdustesse rajati teed ja raudtee, sinna ehitati sõdurite tarbeks ka õigeusu kirik. Mõisakompleksist ida pool asuv põld võeti kasutusele suurtükiväe harjutusväljakuna. Lisaks rajati mõisa juurde aastal 1880 sõjaväekalmistu, 0,6 hektari suurune matmisplats õigeusu kiriku juures, mis suleti 1952. aastal. Esimese maailmasõja ajal maeti sinna nii sõjas langenud Vene kui ka Saksa sõdureid.

Mõisa peahoone on XIX sajandi algul valminud klassitsistlik hoone. 1920. aastal rajati sinna põllumajandus-aianduskool. Nõukogude ajal oli see Kaunase Mitšurini-nimelise sovhoostehnikumi õppehoone.

Lisaks peahoonele on säilinud muidki mõisakompleksi kuulunud hooneid. Alles on kaks kontorihoonet, kolm teenijatemaja ja kaks elumaja, lisaks tall, tall-tõllakuur, kaks kasvuhoonet, paviljon ja õigeusu kiriku varemed. Hävinud on mõisa keldrihoone.

Mõisakompleksi juurde XIX sajandi teisel poolel rajatud park asub peahoonest läänes. Seal asub neli tiiki, mis õhust vaadatuna annavad Józef Godlewski initsiaalid J ja G. 1923. aastal rajati sinna Kaunase botaanikaaed, mis tänapäeval allub Vytautas Suure Ülikoolile.

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik rajati mõisakompleksi juurde Kaunase kindluse komandantuuri initsiatiivil ja see valmis 1891. aastal. Kirik oli mõeldud sealse suurtükiväepolgu tarbeks ja on üks kuuest Kaunase kindluse juurde ehitatud õigeusu kirikust. Tegemist on muinsuskaitse all oleva ajaloolise ja kultuurimälestisega.^[1]

1919. aastal jäi kirik tühjaks ja selle võttis üle Leedu katoliku kirik. Hoone hakkas kuuluma Aleksotase kihelkonnale. 1948. aastal võttis nõukogude võim kiriku oma valdusse. Hoonest sai sovhoostehnikumi spordisaal, ümberehituste käigus hävitati kellatorn ja võeti maha kuppel. 1982. aastal hoonet remonditi. 2013. aastal läks hoone katoliku kiriku valdusest eraomandisse. Tänapäeval on hoone arendamiseks mitu plaani. Ühe kohaselt peaks kirikust saama Armeenia kiriku pühakoda, teise kohaselt tuleks sinna rajada botaanikamuuseum.