František Langer
František Langer (3. märts 1888 Praha – 2. august 1965 Praha) oli juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist.
Ta sündis 1888. aastal Prahas, kus lõpetas ka gümnaasiumi. Aastatel 1907–1914 õppis ta Karli ülikooli arstiteaduskonnas.
Ta võttis osa esimesest maailmasõjast, teenides Austria-Ungari armees sõjaväearstina Galiitsia rindel. 1916. aastal langes ta sõjavangi. 1917. aastast teenis ta sõjaväearstina Venemaal Tšehhoslovakkia leegionis, kellega oli sõjateel Zborivist Siberini. Koju Tšehhoslovakkiasse jõudis ta Jaapani ja Hiina kaudu 1920. aastal.
Seejärel jätkas ta teenistust sõjaväearstina ja oli Praha sõjaväehaigla ülem (koloneli auastmes). Ta oli ta ajalehe Lidové noviny kaastööline ja aastatel 1917–1937 kogumiku "Zborov" toimetaja. Kui Saksamaa 1939. aastal Tšehhoslovakkiale kallale tungis, põgenes ta Poola kaudu Prantsusmaale, kus juhtis Tšehhoslovakkia armee meditsiiniteenistust. Kui Prantsusmaa langes, jätkas ta samal ametikohal Inglismaal. Aastal 1944 saadeti ta Tšehhoslovakkia brigaadi koosseisus Mandri-Euroopasse, kus osales lahinguis Dunkerque'i all. 1945. aastal sai ta brigaadikindraliks, pärast teise maailmasõja lõppu pöördus tagasi Tšehhoslovakkiasse.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti laval on etendatud Langerit loomingut 1931.aastal Tallinna Töölisteatris lavastusena "Kaamel läheb läbi nõelasilma" (originaalis Velbloud uchem jehly), tõlkija Bernhard Linde. 1961. aastal ilmus eesti keeles raamat "Valge võtme vennaskond" (originaalis Bratrstvo Bílého klíče, 1934), tõlkija Vladimir Beekman.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend Jiří Langer (1894–1943) oli Tšehhi ja Iisraeli kirjanik.