Loomismüüdid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib loomismüütidest; Raffaeli maali kohta vaata artiklit Maailma loomine (Raffael)

Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta.

Tunnetuslikud aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega.

Funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne.

Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud. Selle mõtteviisi (uskumuse) kohaselt saab nähtusi ja objekte mõjustada suheldes nende hingega (vaimuga). Seda vaimu (või hinge) saab mõjutada, kui talle esitada tema sünnilugu.

"Kalevala" loitsud ongi enamasti sünnisõnad. Tuntud on Veljo Tormise poolt viisistatud "Raua needmine". Rauda neatakse selleks, et ravida raudeseme (terariista) poolt tekitatud haava või vigastust. "Raua needmise" sisu on loomismüüt (tekkemüüt) raua sündimisest.

Žanrilised aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Žanriliselt võib loomusmüüt olla esitatud nii jutustusena, lauluna, tantsuna, draamana või nende seguna.

Vormilised aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vormiliselt võivad loomismüüdid olla väga ulatuslikud ja komplitseeritud, kuid on küllaldaselt ka lühivormilisi loomismüüte (mõistatuste, vanasõnade, kõnekäändude vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte.

Näiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rahvalaul "Loomislaul" (Sinisirje linnukene...). Laulus esinev motiiv maailma tekkimise kohta linnumunast leidub paljude Põhja-Euraasia rahvaste ning ka Põhja-Ameerika indiaani rahvaste folklooris.

Tekkemuistendid Kalevipoja sängide, lingukivide jmt kohta.

Muistendilised muinasjutud ("Kuidas jänes sai lõhkise moka" jmt).

"Kalevala" loitsud ja sünnisõnad. Veljo Tormise "Raua needmine".

Vanas Testamendis kajastuvad judaismi eri kihistustest pärinevad loomislood. (Näiteks 1. Moosese raamat, peatükk 1, salmid 1-31.)

Babüloonia loomismüüte kujutab Enuma Eliš.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]