Flamingolased

Flamingolased
Heleflamingod
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Flamingolised Phoenicopteriformes
Sugukond	Flamingolased Phoenicopteridae Bonaparte, 1831

Flamingolased (Phoenicopteridae) on flamingoliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Taksonoomia

Sugukonda kuulub kolm perekonda:

• flamingo (Phoenicopterus)
• Phoenicoparrus
• väikeflamingo (Phoeniconaias)

Flamingolaste fülogeneesipuu:

flamingolased	flamingo       lõunaflamingo       punaflamingo     heleflamingo           väikeflamingo   Phoenicoparrus   lühinokk-flamingo     koldjalg-flamingo

Morfoloogia

Flamingod on 90–155 cm pikad. Pea on suhteliselt väike. Kerega võrreldes on flamingode kael ja jalad pikemad kui teistel lindudel. Kaelalülisid on 17.

Sulestik on peamiselt roosa või punane, hoosuled on mustad. Suled on pehmed ja kohevad. Silmaümbrus, valjasriba ja lõuaalune on sulistumata. Tiivad on laiad ja lühikesed. Saba on lühike, sabasulgi on 12–16.

Noka servad on kaetud sarvliistakutega, mille abil saavad flamingod filtreerida veest toitu sarnaselt kiusvaalalistele.

Jookse on säärest kolm korda pikem. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub. Küünised on lühikesed.

Elupaik

Flamingod elavad suurtel madala veega soolajärvedel ja laguunidel. Nad võivad toituda järvedel, mis on kaks korda soolasemad kui merevesi või mille pH-tase on 10,5.

Andides elavad flamingod kuni 4500 m kõrgusel merepinnast.

Toitumine

Flamingod toituvad vetikatest, koorikloomadest, limustest, rõngussidest, putukavastsetest ja seemnetest.

Pesitsemine

Flamingod pesitsevad kolooniates, kus võib olla sadu tuhandeid linde. Ühes koloonias võib pesitseda mitu liiki flamingosid. Boliivias pesitsevad koos koldjalg-, lühinokk- ja lõunaflamingod, Keenias ja Tansaanias hele- ja väikeflamingod.

Parasvöötmes pesitsevad nad kevadel, troopikas ja lähistroopikas võivad nad pesitseda aasta läbi. Pesitsuspaik ja pesitsemise aeg olenevad sademetest – kui järves on rohkem vett, on seal piisavalt süüa ja järve ääres on pesade ehitamiseks sobivat pehmet muda. Samuti kaitseb üleujutatud ala koloonia ümber röövloomade eest.

Pesa on 30–45 cm kõrge ja tüvikoonuse kujuga. Seda ümbritseb kuni 20 cm sügavune kraav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, tavaliselt alutab ehitamist isaslind.

Kurnas on üks muna, väga harva kaks. Muna on valget värvi. Suurima muna muneb heleflamingo (140 g), väikseima väikeflamingo (115 g). Muna hauvad mõlemad vanemad 27–31 päeva. Vanalinnud toidavad poega linnupiimaga. Algul toidetakse poega iga 45–90 minuti tagant, hiljem kord päevas. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10–12 nädala vanuselt.