Finiitfraas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm. Tegusõnafraas koosneb tegusõna pöördelisest vormist ja selle ühest või mitmest laiendist:

Peeter ja Mia [mängivad (tegusõnafraasi peasõna) lauamängu (tegusõna laiend on nimisõna)]
Mari [istutas (tegusõnafraasi peasõna) [tomateid ja kurke] (tegusõna laiend on nimisõnafraas)].

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna pöördeline vorm võib olla lauses öeldis ja selles avalduvad kõneviisi-, isiku-, arvu- ja ajatähendus. Seega väljendab finiitfraas tegevust kindla kõneviisilise, isikulise, arvulise ja ajalise määratlusega.

Vrd näiteks:

Tiina [küpsetab kooki]
Tiina küpsetab.

Finiitfraasi sisse võivad kuuluda teist tüüpi fraasid: nimisõnafraas, omadussõnafraas, määrsõnafraas, kaassõnafraas, hulgasõnafraas, näiteks

nimisõnafraas finiitfraasi sees: Sandra [ostis [kollase suvekleidi]].
kaassõnafraas finiitfraasi sees: Koer [haukus [akna all]].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.