Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna. Hulgasõnafraas koosneb hulgasõnast ja nimisõnast või nimisõnafraasist. Hulgasõnad väljendavad lauses hulka või mõõtu ja kuuluvad eesti keeles erinevatesse sõnaliikidesse. Hulgasõna võib olla näiteks

arvsõna: Aias kasvab [viis õunapuud]

nimisõna: Saalis jooksis [hulk tüdrukuid]. Isa kinkis emale [kimbu lilli]. Ostsin poest [paki piima]

asesõna: Aasal lendas [mitu liblikat].

Hulgafraas on eksotsentriline fraas, selle peasõna ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna. See tähendab, et kumbagi fraasi komponenti ei saa lausest välja jätta.

Hulgafraas võib omakorda olla hulgasõna laiend. Nii tekivad üksteist hõlmavad hulgafraasid: [mitu [tükki graniiti]].

Eesti keel

Hulgafraasi peasõna ja laiend

Hulgafraasi peasõna sõnaliik

Hulgafraasi peasõna ehk tuum võib olla

põhiarvsõna: neli bussi
nimisõna, mis märgib mõõtu, hulka, kogu, rühma, osa: meeter nööri, karp küpsiseid, kamp poisse, rühm lapsi, hulk inimesi
asesõna: mitu meest, mõnisada aastat
määrsõna: palju lilli

Hulgafraasi peasõna ja laiendi vorm

Olenemata hulgasõna sõnaliigist toimivad nad lauses ühtmoodi, tingides selle, et hulgasõna laiend on osastavas käändes. Hulgasõna ja selle laiend on tavaliselt rektsiooniseoses.

Kui hulgasõna tuum on käändsõna, siis on hulgasõna fraasi tuum selgelt ainult nimetava käände puhul: rühm mehi. Muude käänete puhul on tuuma ja laiendi vahel ühildumisseos ja tuuma võib pidada ka nimisõnaks ja fraasi nimisõnafraasiks: rühmale meestele.

Hulgafraas lauses

Hulgafraas võib olla lauses

sihitis: Ostsin [kilo õunu]. Leidsin maast [viis senti].
määrus: Peatuti [kümneks minutiks].
alus: [Hulk poisse] jooksis metsas. Staadionil sagis [trobikond lapsi].
öeldistäide: Kaks pead on ikka [kaks pead]. Matemaatika tunni pikkus on [45 minutit].
täiend: [kümne tüdruku] unelm; [enamiku õpilaste] probleem.

Hulgafraasi laiend

Hulgafraasi laiend on lauses

täiend, kui põhisõna on
- põhiarvsõna või pronumeraal: [Kaks kassi] mängisid puu otsas. Nägin seal [mitut autot].
- nimisõna, mis näitab kogust, hulka: [Meeter nööri] maksab sama palju kui [pakk mahla].
osastavas käändes määrus, kui hulgafraasi põhisõna on sõnaliigilt määrsõna, nt palju: [Palju lund] sadas maha.

Hulgasõna määralaiend

Kui hulgasõna on arvsõna, võivad hulgasõna laiendada määramäärsõnad peaaegu või peagu, vähemalt, umbes, ligikaudu, täpselt, napilt jm.

Ligikaudsust väljendavate määrsõnade umbes, ligikaudu jm asemel ei soovitata kasutada kohamäärsõna kuskil: mitte [Kott õunu] kaalub [kuskil või kusagil kaks kilo], vaid [Kott õunu] kaalub [umbes/ligikaudu kaks kilo].

Hulgasõna laiend seestütlevas käändes

Hulgasõna laiend võib olla osastava käände asemel ka seestütlevas: [viis naistest]. Kui osastavas käändes laiend ainult nimetab objekte, siis seestütlevas käändes laiend märgib kindlat tervikut ning kogu fraas on selle terviku osa.

Seestütleva käände kasutamisega ei maksa liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudest asjaoludest, näiteks hulgasõnade osatähendusest. Sellisel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada osastavat, näiteks

[Enamik Võru Linnavolikogu liikmeist ~ liikmed] on eestlased.

[Osa eilsest päevast ~ eilset päeva] kuulus mu kodutööde lahendamisele.

Luba mulle [veerand seda kooki ~ sellest koogist].

Tervikut märkivad isikulised asesõnad on seestütlevas käändes: [Paljud meist] on lõpetanud Tallinna Ülikooli.

Seestütlevas käändes laiend võib peale hulgasõna seostuda ka muude sõnadega, nt [kõige noorem neist]. Tegelikult ei kuulu selline laiend ka hulgasõnafraasis mitte niivõrd hulgasõna kui kogu hulgasõnafraasi juurde, millest on ära jäetud osastavas käändes element: [viis neist õuntest] = [viis õuna neist kaheksast õunast].

Vaata ka

Kirjandus

Erelt, M. 2013. Eesti keele lauseõpetus: sissejuhatus öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti keele osakonna preprindid 4.
Erelt, M., R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.